Tokyo reis2

Laupäev, 12. november

Laupäeval me palju ei teinud. Hommikut alustasime kohviga Starbucks´i kohvikus, mis koos Seattles´i kohvikuketiga on Jaapanis just need 6iged kohad, kui tahad saada meie maitsemeeltele kohast kohvi. Tund aega rongis6itu ja olimegi juba keset Tokyot Akihabaras - linnaosas, kus on v6imalik osta k6ikv6imalikku tehnikat suurepärase hinnaga. Ei suutnud kuidagi oma silmi uskuda, kui nägin tutikat laptop arvutit meie rahas umbes 2500 krooniga myygil. Rahakott hakkas kuidagi ärevalt nihelema, aga jäi ost siiski tegemata. Igaks juhuks.

Seejärel läksime Ueno turule (kui seda nii v6ib nimetada) ja Ueno parki, kus nägime l6busat riidepuumeest (Hangaaman) trikke tegemas. Riidepuumees on ta sellepärast, et kasutab paljude trikkide tegemisel riidepuid.

Pargis oli ka yks naljakas tiik, mis meenutas pigem mädasood:

Yks juhuslik jaapani mees pahandas Asamiga sellepärast, et rääkis meiega jaapani keeles. Seletas, et välismaalastega tuleb rääkida inglise keeles, sest see on rahvusvaheline keel ja jaapani keel on nagunii m6ttetu. Välismaalastele piisab tema s6nul sellest, kui nad oskavad jaapanikeelse jutu peale pead noogutada:) Ise ta puhus väga head inglist.

Järgmine trett oli Asakusasse Senjo-ji templit vaatama. Asakusa on yks väheseid kohti Tokyos, kus midagi vana on säilinud, kuigi ka seal pole seda enam palju järel. Tempel oli muidugi uhke. Seal saime kokku Asami s6bra Nobaharuga, kes 6ppis samas koolis Taanis, kus mina ja Asami, ainult et yks semester meist hiljem. Liina, Asami ja Nobaharu templi väraval:


Ja tempel...

6htul valmistasin Liinale-Asamile spagette tuunikalaga (unustamata ära ka iseennast), mis tulid päris suupärased välja. V6ib teinekordki teha.


Pyhapäev, 13. november

... algas pisikese maavärinaga meie jaoks. Mina seda ei tundnud, aga väike värin oli majast läbi käinud kyll. Telekast oli ka kohe teada antud, et just toimus. Teie hirmutamiseks - tokyolased elavad k6ik pidevas maavärina ootuses. Kui tokyolane kodust välja läheb, on tal alati linna kaart ja veepudel kotis ning igas metroojaamas teeb ta endale selgeks, kus asub WC. Seda viimast sellepärast, et maavärina puhul on WC k6ige turvalisem paik, kuhu pakku pugeda - mingil mulle arusaamatul kombel ehitatakse just WC seinad k6ige tugevamad. Asami kodu on hästi pisike ja armas. Siin ta nyyd seisab oma maja trepil:


Linna peal kohtusime veel yhe Asami s6bra Michikoga, kes samuti Taanis on 6ppinud. Asami ymber on väike Taani fännide kogukond tekkimas;) Michiko ja Asami Tokyo raudteejaamas, mis on ehitatud Amsterdami jaama järgi:


Ja siis l6puks sisenesime keisripalee parki. Väga ilus ja rahulik koht, seda enam, et tol päeval olid teed ymber pargi autoliikluseks suletud.



K6ige suurema elamuse saime aga Tokyo teletornist. Tornil on k6rgust 333 meetrit, meie käisime umbes 150 k6rgusel vist. Oleksime tahtnud muidugi Fuji mäge näha, aga ilm oli veidi sombusev6itu kahjuks. Aga elamuse saime sellegipoolest kätte!




No kas pole v6rratu! 6htul jälle ööbussi peale ja meie siinse "kodu" poole ajama. Läbi mägede ja orgude... Hommikuks nagu naksti! jälle koolis;)