Kansai Gaidai festival

Niisiis, kogu nädalavahetus möödus festivali tähe all. Ilmneb, et sarnaseid festivale peetakse sel ajal igal aastal igas ylikoolis yle kogu Jaapani. Neljapäeval oli riiklik kultuuripyha, eks see ole hea p6hjus pidutsemiseks vast. Reedel olid siiski tunnid, aga ega igasse tundi just ei j6udnud... Lonkisime niisama kooli peal ringi. S6ime näiteks tempura jäätist - jäätis oli taina sisse topitud ja seda kypsetati 6lis nagu pirukat. Väga nämma! Näeb välja selline:



6htul aga läksime jälle Makino l6bustuskeskusse purikura pilte tegema, keeglit mängima ja karaokeviisi veeretama. Keeglit ma ei mänginud, karaoket ei osanud... Kahju, et neil eestikeelset repertuaari pole, v6ib-olla siis veaks m6ne laulu paremini välja. Tudeerisin vahepeal tarka raamatut ja sain teada, et see masin, kus saab endast l6busaid pilte teha, pole mitte burikura, vaid purikura. Tuleb ingliskeelsetest s6nadest print club, jaapanipäraselt purinto kurabu ehk siis lyhemalt purikura;)

Aga läheme siis nyyd laupäeva juurde. Laupäeva veetsin peaasjalikult Liinaga Eestit tutvustavat lauakest ette valmistades. Kutsuvad nad sellist asja siin ingliskeelse s6naga booth. See booth käis rahvusvahelise festivali sisse, mis omakorda käis selle suure Kansai Gaidai Ylikooli festivali sisse. Rahvusvahelist festivali peeti sel aastal kuulu järgi lausa esimest korda. Aga. Piilusime ka niisama ringi, mida seal ikka nii hirmsasti ette valmistada, kui materjal, mille tellinud oled, pole kohale j6udnud. Sattusime yhele kummalisele tantsupeole, kus lubati tasuta jooki. Välisuksel tuli jalan6ud ära v6tta, siis need näppu v6tta ja teisele korrusele improviseeritud tantsusaali minna. Enne sisenemist tuli uuesti jalan6ud jalga panna. Tantsusaali p6rand oli yleni kiledega kaetud, mängis tobe reivimuusika ja tasuta joogiks oli limonaad. Ei suutnud kuidagi kaasa elada. Lahkudes tuli loomulikult sussiprotseduur vastupidises järjekorras uuesti läbi teha.
6htuks oli jäänud meist järele ainult omaenese varjud.