Tokyo
Möödunud nädalavahetusel sai l6puks teoks minu kauaoodatud reis Tokyosse. Läksin sinna koos Liinaga, sihtmärk Asami ja Tokyo vaatamisväärsused silme ees. Liinal lisaks sihtmärk Asumi. Ma tunnen Asamit juba päris kaua aega, ja nyyd kippusin nimesid sassi ajama, päris piinlik. Tudengil nagu ikka raha vähe, sellepärast läksime nn ööbussiga. S6idab umbes 8 tundi... Esimene yllatus oli see, et buss ei s6ida välja mingist korralikust bussijaamast, vaid suvaliselt tänavanurgalt keset Osakat. 6nneks on bussipileti peal (mis tuleb loomulikult enne reisi broneerida ja välja osta) olemas ka kaart, selle järgi on v6imalik see salapärane koht yles leida. Tokyosse j6udes samamoodi - esialgu kyll aru ei saanud, et meid just nimelt raudteejaamas maha pandi. Yldiselt jättis Tokyo esialgu ysna Osaka mulje. Ei saanud kohe nagu arugi, kas olen Osakas v6i Tokyos. Samasugused majad, samasugused tänavad, samasugused inimesed jne. Lausa igav:) Tegelikult no nii enam-vähem samasugused inimesed, sest väline kest on neil tunduvalt argisem kui Osaka rahval. Aga mida rohkem Tokyos viibid, seda lahedam ta tundub ja seda rohkem hakkab ta meeldima. Eriti kui oled käinud Tokyo Toweris ja yle kogu regiooni pilgu peale visanud... Jällegi, niiv6rd-kuiv6rd, sest ilm oli ysna udune. Kirjutan sellest reisist hiljem ehk pikemalt, praegu ma olen niigi ylearu vapustatud (vt eelmist kirjutist), nii et mingit normaalset juttu ei tulegi s6rmedest välja.
Mainin veel vaid, et eile käisin Liina ja arstionuga 6htusöögil. Raske oli end sundida sinna minema, sest olin Tokyost veel uimane, magada oleks hirmsasti tahtnud. Arstionu aga tegi nalja ja viis meid väga jaapanipärast sööki sööma, mis muide oli jube-jube kallis. Liina väiteil kuskil 30 000 kolme peale. Aga arstionu, kelle nimi on Yasuhiro Ago, pole niisama arstionu, vaid just pensionile jäänud haigla asutaja, juht ja kyllap ka omanik. Praegu hoiab madalat profiili, kuna töö ei ole peale 25 aastat enam eriti huvitav, ja tema tööd haigla juhina jätkab tema poeg. Aga jah, eile parkis meil k6hud täis ja kallas aga usinasti saket...
Mainin veel vaid, et eile käisin Liina ja arstionuga 6htusöögil. Raske oli end sundida sinna minema, sest olin Tokyost veel uimane, magada oleks hirmsasti tahtnud. Arstionu aga tegi nalja ja viis meid väga jaapanipärast sööki sööma, mis muide oli jube-jube kallis. Liina väiteil kuskil 30 000 kolme peale. Aga arstionu, kelle nimi on Yasuhiro Ago, pole niisama arstionu, vaid just pensionile jäänud haigla asutaja, juht ja kyllap ka omanik. Praegu hoiab madalat profiili, kuna töö ei ole peale 25 aastat enam eriti huvitav, ja tema tööd haigla juhina jätkab tema poeg. Aga jah, eile parkis meil k6hud täis ja kallas aga usinasti saket...
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home