All you need is laugh!

Käesolev nädal on möödunud koolifestivali tähe all. Ylikooli m6lemas, nii koduses Nakamiya campuses, kus on koos k6ik välismaalased, kui ka Hotani campuses toimuvad yritused, mis meenutavad m6neti koduseid tudengipäevi. Veel ei ole palju ringi luusida j6udnud, kuigi eile oli riigipyha ja seega terve päev aega festivalitada. Festival toimub igal aastal ja see on seotud kooli asutamise aastapäevaga. Vist 60. juubel on tänavu. Nii et kaunis noor ylikool v6rreldes Tartu omaga. Sellegipoolest, kooli suursugususes ja väärikuses ei pea sa kahtlema. Yli6pilasi peaks siin kokku olema kuskil 12 000 ringis, vrdl Tartu Ylikooliga - 18 000. Ysna v6rreldavad arvud, ma leian. Kansai Gaidai ylikoolil paistab yldiselt olema hea maine, kuigi... seda rikkuvat veidi kahtlused kooli presidendi seotuses yhe ysna halva mainega poliitilise parteiga. K6ik, mida ma sellest parteist tean, on see, et iga onu ja iga tädi selle partei valimisplakatitel hoiab kätt rusikas, kyynarnukist k6verdatud.

Festivali yldteema on seekord All you need is laugh. Kolmapäeval käisime "ekskursioonil" Hotani campuses. Peaeesmärk oli kokku saada Marina speaking partneriga, aga lisaks nägime veidi ka festivali:)
K6igepealt, sinna on väga pikk tee minna. Hea on aga see, et Nakamiya ja Hotani vahel liigub tasuta koolibuss, mille jaoks peab siiski alati eraldi avalduse kirjutama, kuhu tuleb ära märkida ka see, miks ma sinna minna tahan. Hotanis avastasime, et... me oleme kuskile mägedesse kolkasse sattunud. Ei inimpoegagi! Selline kummaline vaikus. M6istsime, et oleme päris MAALE sattunud. Kuigi see on väidetavalt ikka veel Hirakata, on seal kuidagi veel rahulikum. Kogu Hirakata oma 400 000 elanikuga on jaapanlase jaoks maakoht. Siin näiteks yks vaade:



Veidi ringi nuuskinud, leidsime, et campuses on siiski ka inimesi ja nad peavad festivali! L6puks leidis Marinagi oma partnerid yles. Parasjagu mängisid koolibändid yksteise järel sellises lavaaugus:


Selle pildil on Marina oma speaking partneritega. Yks nimi, mis meelde jäi, on Satoshi. See teagumine seal:


Selle pildi panen siia selleks, et näeksite mu uut soengut;) Esmaspäeval tulid paljud ameeriklased kooli kostyymides (kohtasin mh ninjat) ja minu punast rätti peeti kostyymiks. Seda kostyymi kannan ma veel siiani. Pildil minu k6rval Hideyaki:


Hotani tudengid kurdavad, et seal on jube igav. See on nende jaoks t6sine maakoht, neil pole territooriumil rohkem poode kui yks pisike
konbini. Eesti kaubandusega paralleele tuues - v6ibolla midagi R-kioski taolist, kui sellele umbes 30 m2 myygipinda ja natuke sortimenti lisada. Ning ööpäev läbi lahti hoida. Kahjuks oli festival ysna pea seal l6ppemas ja me pidime lahkuma. Jaapanlased ise kah, ei nad seleta ega midagi, yhel hetkel öeldi lihtsalt, et kohtumine on l6ppenud ja me isegi ei taibanud enam kysida, kuidas me sealt tagasi saame:) Tagasi tulime tavalise liinibussiga, mille t6ttu pidime tegema tohutu ringi ja raiskama tohutu aja. Koolibuss tuli tagasi 10 minutit liiga vara;) Enne l6pps6na veel yks vaade. Kuna Hotani asub mägedes, siis liikumise h6lbustamiseks on sinna keset metsa ehitatud... elevaator!


Olgugi see pilt l6pps6nakas tolle päeva muljetele.