Tokyo reis1
Reede, 11. november
Niisiis, hommikul alustasime oma eksirännakuid Tokyo l6pututes avarustes, kotip6hjas paks raamat Tokyo kaartidega ja veel paksem Lonely Planet, millele kunagi Kyoto antikvariaadis 6nnekombel kogemata peale sattusin. Esimese käigu tegime kohe Hanzomonisse töövestlusele. Huvitaval kombel kujunes see selliseks, et tegelikult oleks mina nagu neid intervjueerinud, mitte nemad mind... ;) Päris l6bus kogemus. Vestluse tulemusi juba ilmselt lugesite. Pärast jalutasime niisama ringi. Avastasime, et sealsamas lähedal asub keisripalee ja proovisime sinna sisse tungida. Vale vastus, kui arvate, et sisse saime. Loomulikult mitte! Isegi parki ei saanud, aga seda viimast siiski vaid sellepärast, et oli reede. Linnapilt oli p6nev - jalgrattaid me ei näinud, aga jooksjaid see-eest oli hulgem! Justnagu kylm oli, aga jaapanlased muudkui jooksid ymber selle tohutu suure pargi... Tundus täiesti arusaamatu, sest justnagu ei näinud väga mingi v6istluse moodi ka välja. Hiljem saime teada, et l6una ajal viskub kontorirahvas sageli sel kombel tänavaile end tuulutama.
Rahvusteatri juures kohatud vihmavarjuparkla. Sarnased parklad asuvad peaaegu iga asutuse uksel, m6ne asutuse juures nagu siin saab vihmavarju ka lukku panna:
Vaade keisripalee pargile kaugusest:
Peale l66gastavat-soojendavat l6unasööki Tai restoranis otsustasime merd vaatama minna. Arvasime, et kui kuskile sadamasse läheme, siis peaks mere igal juhul kätte saama. Valisime kaardi pealt mingi punkti välja, kus k6ige rohkem vett paistis olema ja ronisime aga jälle maa alla rongile. Tundus, et sattusime mingisse kaubasadamasse. Jalakäijaid seal eriti ei liikunud, erilist vaadet ka kuskilt ei avanenud:( L6puks hiilisime mingi tara taha ning hakkasime vaadet nautima ja pilte kl6psima. Peagi kihutas meie juurde yks onu ja ajas meid ära. Äkki arvas, et oleme spioonid?
Umbes selline vaade avanes meile sellelt keelatud alalt. Ei midagi erilist:
Samas piirkonnas asuv k6hedust tekitav mitmekorruseline autoteede konstruktsioon, mida ei esine Jaapanis mitte just harva:
6htul saime kokku Liina s6bra Asumiga. Asumi rääkis meiega ainult jaapani keeles, ja oh yllatust! meie rääkisime ka ainult jaapani keeles! Edusammud missugused! Päris 6htul läksime rongiga "maale" - ööbima Kunitachi nimelisse eeslinna, kus elab minu s6ber Asami. Ja asi läks aina hullemaks - me enam yldse inglist ei puhunud!;) Uni tuli magus ja Tokyo tundus oma seismoloogilisele taustale vaatamat turvaline.
Liina ja Asumi:
Niisiis, hommikul alustasime oma eksirännakuid Tokyo l6pututes avarustes, kotip6hjas paks raamat Tokyo kaartidega ja veel paksem Lonely Planet, millele kunagi Kyoto antikvariaadis 6nnekombel kogemata peale sattusin. Esimese käigu tegime kohe Hanzomonisse töövestlusele. Huvitaval kombel kujunes see selliseks, et tegelikult oleks mina nagu neid intervjueerinud, mitte nemad mind... ;) Päris l6bus kogemus. Vestluse tulemusi juba ilmselt lugesite. Pärast jalutasime niisama ringi. Avastasime, et sealsamas lähedal asub keisripalee ja proovisime sinna sisse tungida. Vale vastus, kui arvate, et sisse saime. Loomulikult mitte! Isegi parki ei saanud, aga seda viimast siiski vaid sellepärast, et oli reede. Linnapilt oli p6nev - jalgrattaid me ei näinud, aga jooksjaid see-eest oli hulgem! Justnagu kylm oli, aga jaapanlased muudkui jooksid ymber selle tohutu suure pargi... Tundus täiesti arusaamatu, sest justnagu ei näinud väga mingi v6istluse moodi ka välja. Hiljem saime teada, et l6una ajal viskub kontorirahvas sageli sel kombel tänavaile end tuulutama.
Rahvusteatri juures kohatud vihmavarjuparkla. Sarnased parklad asuvad peaaegu iga asutuse uksel, m6ne asutuse juures nagu siin saab vihmavarju ka lukku panna:
Vaade keisripalee pargile kaugusest:
Peale l66gastavat-soojendavat l6unasööki Tai restoranis otsustasime merd vaatama minna. Arvasime, et kui kuskile sadamasse läheme, siis peaks mere igal juhul kätte saama. Valisime kaardi pealt mingi punkti välja, kus k6ige rohkem vett paistis olema ja ronisime aga jälle maa alla rongile. Tundus, et sattusime mingisse kaubasadamasse. Jalakäijaid seal eriti ei liikunud, erilist vaadet ka kuskilt ei avanenud:( L6puks hiilisime mingi tara taha ning hakkasime vaadet nautima ja pilte kl6psima. Peagi kihutas meie juurde yks onu ja ajas meid ära. Äkki arvas, et oleme spioonid?
Umbes selline vaade avanes meile sellelt keelatud alalt. Ei midagi erilist:
Samas piirkonnas asuv k6hedust tekitav mitmekorruseline autoteede konstruktsioon, mida ei esine Jaapanis mitte just harva:
6htul saime kokku Liina s6bra Asumiga. Asumi rääkis meiega ainult jaapani keeles, ja oh yllatust! meie rääkisime ka ainult jaapani keeles! Edusammud missugused! Päris 6htul läksime rongiga "maale" - ööbima Kunitachi nimelisse eeslinna, kus elab minu s6ber Asami. Ja asi läks aina hullemaks - me enam yldse inglist ei puhunud!;) Uni tuli magus ja Tokyo tundus oma seismoloogilisele taustale vaatamat turvaline.
Liina ja Asumi:
_2.jpg)
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home