Tervise huvides

Teisipäeval käsime Liinaga jälle mu ihuarstiga tervislikku jaapani toitu nautimas. Nalja nabani! Järgmine kord läheme kerakala sööma... Kes teab, mis see on, see teab, millega ma riskin. Kes ei tea, see kuuleb sellest yhel v6i teisel moel siis, kui kala söödud:)

Playpen suletud:(

Kui sushi ja kook söödud, viis isa Jim mind kiiruga raudteejaama, sest oli siin seltskonnaga plaan minna Osakasse. Meie lemmikklubi Playpen hakkas uksi kinni panema ja laupäeval pidi olema lahkumispidu. Esialgu nagu ikka, soojendus Cinquecentos. Juhtus olema yks meie l6busamaid viibimisi selles baaris. Baarmeni seljalt loetud hyydlause: I made you wet, but my martini is still dry! Hiroyuki otsustas end täitsa purju juua, yritas mitu korda kyll kukkuda, kyll tukkuda.



Jackie Inglismaalt, Takeshi taustal:



Playpenis oli seekord liiga palju rahvast. Niipalju pole mina seal veel näinud. Sellest hoolimata oli tantsup6rand kuidagi h6re. Meil muidugi hea meel, et palju ruumi ja puha, aga nagu ikka - nii kui meie tantsima hakkasime, täitus p6rand ysna kiiresti. Ja meil ei olnud varsti enam mingit erilist huvi tantsida:) Kuni esimese rongini kes tukkus, kes kygeles niisama, kes pildistas baarmene... Punase pluusiga poiss Yoshi on argipäeviti hoopis autoärikas:)


Playpen oli muide reklaamide kohaselt geiklubi... Pole ma seal midagi erilist peale yhe lesbipaari näinud. Tuleviku kohta levis mitu versiooni. V6imalik, et peale Playpeni ei tule enam midagi, v6imalik, et avatakse aasta pärast kuskil mujal... Äkki Eestis, ah?

Päris viimane ylesv6te Playpenist, Hiro magamas paksu und. Varem olen ma teda ainult kainena ja koos oma tytarlapsega näinud, nyyd oli yksi ja kaugel sellest, et kaine oleks olnud...

Home Visit

Laupäeva olin kutsutud veetma koos oma home visit perekonnaga. Plaan nägi ette Kyotosse minekut. K6ik sujus plaani kohaselt, kuigi minu yllatus oli suur, kui yhika ees autosse istudes avastasin, et minu 6eke, kes mulle kutse edastas, ise oli hoopis tööl. Veetsin kogu päeva tema vanematega, kes muide vanuse poolest on mulle lähemal kui 6eke ise:) Väga vahva oli, sain terve päeva oma puujaapani keelt jälle harjutada. K6igepealt Kyotosse momijid vaatama - isa Jim jäi sellest r66must paraku ilma, sest rahvast ja autosid oli nii hirmus palju, et tal vist oli lihtsam oma autoga ringi tiirutada kui seda kuskile parkida. Ma aga käisin ema Yukoga kahes suurepärases templis. Yhe nimi oli Eikando Zenrin-ji, teise nime ei suuda ma enam rekonstrueerida.



Kella 2 paiku j6udsime l6puks ka hommikusöögini, kuigi k6igil olid k6hud juba 10.30 tyhjad;) Vanemad viisid mind yhte väga jaapanipärasesse söögikohta, kus söök oli hirmmaitsev!




6htul käisime läbi Yuri töökohast, kus mulle pandi kaasa kotitäis igasuguseid saiakesi ja sealt edasi koju sushit tegema. Nii et jälle sööma. See käis k6ik välgukiirusel (miks nii kiiresti, sellest järgmises jutus), ema j6udis isegi kooki kypsetada! Olen juba maininud varem, et nende kodu on Panasonicu kraami täis. Kohe nii täis, et nad kutsuvad seda ise Panahoomuks (Pana-maja) :) Selle kraami, mis jääb kodumaale, myyb firma muide maha National nime all.

Ei viitsi enam

Mitte kuidagi ei viitsi enam 6ppida. Saaks ainult koti peal istuda v6i kui raha oleks rohkem, siis mööda Jaapanit ringi kolistada. Ylehomme algab uus eksamiralli. Tudeng ei ole sugugi liiga m6nus olla!

Viimatine nädalavahetus algas reedel karaokega. Ash meelitas meid yhikast välja, et mis vahite seal, aga kui meie l6puks kohale j6udsime, oli enamuse rahva aeg juba läbi saamas:) Saimegi rohkem mahti L6una-Ameerikaga tutvust teha. Oih, Equadori pealinn ikkagi meelde ei jäänud! Häbi, sest Pericles teadis k6igi Balti riikide pealinnu vägagi hästi. Pildil keskel. Tytarlapsi ma sel pildil ei tunne:)



Kui läksime purikura pilte tegema, saime kokku terve pundi naljakate jaapani poistega. Nagu multifilmitegelased k6ik!

Sussininjad

Inimesed on ilmselt väsinud ja asjadest hakkab ajapikku siiber saama. J6udnud paari tunni eest tagasi Soome poisi Niku synnipäevakaraokelt, avanes yhika ukse ees minu silme all selline pilt:




Nagu näete, on meid kylastanud sussininjad:) K6ige ilusam saabas pildil on minu oma;) See, mida ninjad taotlevad (ja mida ka yhikareeglid n6uavad), näeb välja niimoodi:



Paraku ei viitsi keegi oma susse riiulisse toppida ja nii jäetakse need lihtsalt p6randale vedelema. Käivad närvidele kyll...

Nikust niipalju, et synnipäev oli ootamatult talutav. Sai nähtud ka natuke suuremat ja teistsugust karaokeruumi kui seni harjunud nägema. Pidi lausa publiku ette astuma. Stiilinäide - Niku laulmas Chiega:

Momiji

Kui kevadel, kirsipuude 6itsemise aegu suunduvad jaapanlased massiliselt kirsi6isi imetlema (Hanami), siis sygisel, kui lehed hakkavad punaseks minema, suunduvad nad massiliselt punaseid lehti imetlema (Momiji). Tegime meiegi sama, läksime eile Kyotosse Arashiyama (Arashi mäe) piirkonda jalutama. Rahvast oli t6epoolest rohkem kui tänavatele ära mahtus, neid jagus igale poole. Arashiyama on kuulus oma templite poolest ja templiaiad on yks 6ige koht Momiji jaoks.

M6ni päev tagasi käis herr Bush Tokyos ja linnalegend räägib, et tema helikopter puistas puude ylemised oksad hoobilt paljaks:))






Mommarid Kaisa, Liina, Ben Prantsusmaalt, Hiroyuki, Marina (ka Prantsusmaalt, kui ma varem maininud ei ole), Kumiko ja Nami:



6htul l66gastuseks väike karaoke ja kraadidega jook.

Oasise kontsert

Jah, sai neljapäeval sealgi käidud! Pole kyll kunagi eriline Oasise fänn olnud, aga ei kahetse, et sinna läksin. Kontsert toimus tohutu suures hallis, kus v6is kuulajaid olla umbes 5000. Olime ostnud seisupileti, et lava ette näppu viskama minna. Maksime kohapeal aga tsipa juurde ja saime hea koha peale istuma hoopis. Paistis, et näppu viskama ei lasta niikuinii ja nii oligi. Seisukohad kuskil kaugel-kaugel tagareas. Imelik siiski, et yldse istekohti myydi, sest esimestest akordidest alates seisis kogu saal pysti. Naljakas oli see, et k6ik taidlesid vaikselt oma koha peal pyydlikult yksteist riivamast hoidudes. Suhteliselt kylmade emotsioonidega kontsert, ka Oasise enda poolt.

Kool ja vangla

Sel nädalal toimus koolitundide raames kaks omamoodi huvitavat ekskursiooni - algkooli kolmapäeval ja vanglasse neljapäeval. Algkoolis sain pisikese ehmatuse osaliseks. Ma nimelt ei oodanud, et nad lapsi sellistes kylmades ruumides hoiavad! Ma ei tea, palju seal kraade oli, aga see oli t6siselt kylm minu jaoks, ei mingit kytet ja aknad ka veel lahti. Eesti koolis oleks lapsed selle peale ammu koju saadetud. Kui hiljem sellest Hiroyukiga rääkisin, sain kommentaariks, et jaapanlased on "tuule lapsed". Ytles veel, et tema kooliajal pani 6petaja kytte sisse siis, kui sisetemperatuur langes alla 10 kraadi... Kyllap sellepärast näivadki k6ik jaapanlased olema kaunis karastatud, et neid lapsest saati nii karmilt koheldakse! Vähemalt sooja andvat mantlit ei kanna kyll veel keegi, kuigi mina kannan seda juba jupp aega, sest lihtsalt nii kylm on. V6i ei ole see lihtsalt moes. Liina tegi ykspäev huvitava tähelepaneku seoses sellega, et mitte kuskil avalikes kohtades ei esine riidenagisid, rääkimata riidehoidudest (olen kohanud nagi ainult yhes itaalia restoranis Tokyos). Kuna ruume yldjuhul ei köeta, siis siin ei olegi tavaliselt v6imalik siseruumides välisriideid maha v6tta!



Vanglat iseloomustab kytte puudumisele lisaks ka konditsioneeride puudumine (mida suvel on kaunis raske taluda) ja loomulikult ylerahvastus. Huvitav tundus see, et jaapani vanglas on 5 valvurit vangi kohta (tea, kas t6esti? Ma neid kyll nii palju ei näinud) ja et hierarhia vangide seas puudub. Mitte et vangid ei pyyaks seda luua, vaid et valvurid on tublid ja hoiavad k6ik kontrolli all. Palju meile ei näidatud, sellest k6ige huvitavam osa oli mingi 16-17. sajandist pärit puust vangla. V6ite siis oletada, kui pikk ajalugu sellel konkreetsel vanglal siin on...

Tokyo reis2

Laupäev, 12. november

Laupäeval me palju ei teinud. Hommikut alustasime kohviga Starbucks´i kohvikus, mis koos Seattles´i kohvikuketiga on Jaapanis just need 6iged kohad, kui tahad saada meie maitsemeeltele kohast kohvi. Tund aega rongis6itu ja olimegi juba keset Tokyot Akihabaras - linnaosas, kus on v6imalik osta k6ikv6imalikku tehnikat suurepärase hinnaga. Ei suutnud kuidagi oma silmi uskuda, kui nägin tutikat laptop arvutit meie rahas umbes 2500 krooniga myygil. Rahakott hakkas kuidagi ärevalt nihelema, aga jäi ost siiski tegemata. Igaks juhuks.

Seejärel läksime Ueno turule (kui seda nii v6ib nimetada) ja Ueno parki, kus nägime l6busat riidepuumeest (Hangaaman) trikke tegemas. Riidepuumees on ta sellepärast, et kasutab paljude trikkide tegemisel riidepuid.

Pargis oli ka yks naljakas tiik, mis meenutas pigem mädasood:

Yks juhuslik jaapani mees pahandas Asamiga sellepärast, et rääkis meiega jaapani keeles. Seletas, et välismaalastega tuleb rääkida inglise keeles, sest see on rahvusvaheline keel ja jaapani keel on nagunii m6ttetu. Välismaalastele piisab tema s6nul sellest, kui nad oskavad jaapanikeelse jutu peale pead noogutada:) Ise ta puhus väga head inglist.

Järgmine trett oli Asakusasse Senjo-ji templit vaatama. Asakusa on yks väheseid kohti Tokyos, kus midagi vana on säilinud, kuigi ka seal pole seda enam palju järel. Tempel oli muidugi uhke. Seal saime kokku Asami s6bra Nobaharuga, kes 6ppis samas koolis Taanis, kus mina ja Asami, ainult et yks semester meist hiljem. Liina, Asami ja Nobaharu templi väraval:


Ja tempel...

6htul valmistasin Liinale-Asamile spagette tuunikalaga (unustamata ära ka iseennast), mis tulid päris suupärased välja. V6ib teinekordki teha.


Pyhapäev, 13. november

... algas pisikese maavärinaga meie jaoks. Mina seda ei tundnud, aga väike värin oli majast läbi käinud kyll. Telekast oli ka kohe teada antud, et just toimus. Teie hirmutamiseks - tokyolased elavad k6ik pidevas maavärina ootuses. Kui tokyolane kodust välja läheb, on tal alati linna kaart ja veepudel kotis ning igas metroojaamas teeb ta endale selgeks, kus asub WC. Seda viimast sellepärast, et maavärina puhul on WC k6ige turvalisem paik, kuhu pakku pugeda - mingil mulle arusaamatul kombel ehitatakse just WC seinad k6ige tugevamad. Asami kodu on hästi pisike ja armas. Siin ta nyyd seisab oma maja trepil:


Linna peal kohtusime veel yhe Asami s6bra Michikoga, kes samuti Taanis on 6ppinud. Asami ymber on väike Taani fännide kogukond tekkimas;) Michiko ja Asami Tokyo raudteejaamas, mis on ehitatud Amsterdami jaama järgi:


Ja siis l6puks sisenesime keisripalee parki. Väga ilus ja rahulik koht, seda enam, et tol päeval olid teed ymber pargi autoliikluseks suletud.



K6ige suurema elamuse saime aga Tokyo teletornist. Tornil on k6rgust 333 meetrit, meie käisime umbes 150 k6rgusel vist. Oleksime tahtnud muidugi Fuji mäge näha, aga ilm oli veidi sombusev6itu kahjuks. Aga elamuse saime sellegipoolest kätte!




No kas pole v6rratu! 6htul jälle ööbussi peale ja meie siinse "kodu" poole ajama. Läbi mägede ja orgude... Hommikuks nagu naksti! jälle koolis;)

Tokyo reis1

Reede, 11. november

Niisiis, hommikul alustasime oma eksirännakuid Tokyo l6pututes avarustes, kotip6hjas paks raamat Tokyo kaartidega ja veel paksem Lonely Planet, millele kunagi Kyoto antikvariaadis 6nnekombel kogemata peale sattusin. Esimese käigu tegime kohe Hanzomonisse töövestlusele. Huvitaval kombel kujunes see selliseks, et tegelikult oleks mina nagu neid intervjueerinud, mitte nemad mind... ;) Päris l6bus kogemus. Vestluse tulemusi juba ilmselt lugesite. Pärast jalutasime niisama ringi. Avastasime, et sealsamas lähedal asub keisripalee ja proovisime sinna sisse tungida. Vale vastus, kui arvate, et sisse saime. Loomulikult mitte! Isegi parki ei saanud, aga seda viimast siiski vaid sellepärast, et oli reede. Linnapilt oli p6nev - jalgrattaid me ei näinud, aga jooksjaid see-eest oli hulgem! Justnagu kylm oli, aga jaapanlased muudkui jooksid ymber selle tohutu suure pargi... Tundus täiesti arusaamatu, sest justnagu ei näinud väga mingi v6istluse moodi ka välja. Hiljem saime teada, et l6una ajal viskub kontorirahvas sageli sel kombel tänavaile end tuulutama.

Rahvusteatri juures kohatud vihmavarjuparkla. Sarnased parklad asuvad peaaegu iga asutuse uksel, m6ne asutuse juures nagu siin saab vihmavarju ka lukku panna:


Vaade keisripalee pargile kaugusest:


Peale l66gastavat-soojendavat l6unasööki Tai restoranis otsustasime merd vaatama minna. Arvasime, et kui kuskile sadamasse läheme, siis peaks mere igal juhul kätte saama. Valisime kaardi pealt mingi punkti välja, kus k6ige rohkem vett paistis olema ja ronisime aga jälle maa alla rongile. Tundus, et sattusime mingisse kaubasadamasse. Jalakäijaid seal eriti ei liikunud, erilist vaadet ka kuskilt ei avanenud:( L6puks hiilisime mingi tara taha ning hakkasime vaadet nautima ja pilte kl6psima. Peagi kihutas meie juurde yks onu ja ajas meid ära. Äkki arvas, et oleme spioonid?

Umbes selline vaade avanes meile sellelt keelatud alalt. Ei midagi erilist:


Samas piirkonnas asuv k6hedust tekitav mitmekorruseline autoteede konstruktsioon, mida ei esine Jaapanis mitte just harva:


6htul saime kokku Liina s6bra Asumiga. Asumi rääkis meiega ainult jaapani keeles, ja oh yllatust! meie rääkisime ka ainult jaapani keeles! Edusammud missugused! Päris 6htul läksime rongiga "maale" - ööbima Kunitachi nimelisse eeslinna, kus elab minu s6ber Asami. Ja asi läks aina hullemaks - me enam yldse inglist ei puhunud!;) Uni tuli magus ja Tokyo tundus oma seismoloogilisele taustale vaatamat turvaline.

Liina ja Asumi:

Tokyo

Möödunud nädalavahetusel sai l6puks teoks minu kauaoodatud reis Tokyosse. Läksin sinna koos Liinaga, sihtmärk Asami ja Tokyo vaatamisväärsused silme ees. Liinal lisaks sihtmärk Asumi. Ma tunnen Asamit juba päris kaua aega, ja nyyd kippusin nimesid sassi ajama, päris piinlik. Tudengil nagu ikka raha vähe, sellepärast läksime nn ööbussiga. S6idab umbes 8 tundi... Esimene yllatus oli see, et buss ei s6ida välja mingist korralikust bussijaamast, vaid suvaliselt tänavanurgalt keset Osakat. 6nneks on bussipileti peal (mis tuleb loomulikult enne reisi broneerida ja välja osta) olemas ka kaart, selle järgi on v6imalik see salapärane koht yles leida. Tokyosse j6udes samamoodi - esialgu kyll aru ei saanud, et meid just nimelt raudteejaamas maha pandi. Yldiselt jättis Tokyo esialgu ysna Osaka mulje. Ei saanud kohe nagu arugi, kas olen Osakas v6i Tokyos. Samasugused majad, samasugused tänavad, samasugused inimesed jne. Lausa igav:) Tegelikult no nii enam-vähem samasugused inimesed, sest väline kest on neil tunduvalt argisem kui Osaka rahval. Aga mida rohkem Tokyos viibid, seda lahedam ta tundub ja seda rohkem hakkab ta meeldima. Eriti kui oled käinud Tokyo Toweris ja yle kogu regiooni pilgu peale visanud... Jällegi, niiv6rd-kuiv6rd, sest ilm oli ysna udune. Kirjutan sellest reisist hiljem ehk pikemalt, praegu ma olen niigi ylearu vapustatud (vt eelmist kirjutist), nii et mingit normaalset juttu ei tulegi s6rmedest välja.

Mainin veel vaid, et eile käisin Liina ja arstionuga 6htusöögil. Raske oli end sundida sinna minema, sest olin Tokyost veel uimane, magada oleks hirmsasti tahtnud. Arstionu aga tegi nalja ja viis meid väga jaapanipärast sööki sööma, mis muide oli jube-jube kallis. Liina väiteil kuskil 30 000 kolme peale. Aga arstionu, kelle nimi on Yasuhiro Ago, pole niisama arstionu, vaid just pensionile jäänud haigla asutaja, juht ja kyllap ka omanik. Praegu hoiab madalat profiili, kuna töö ei ole peale 25 aastat enam eriti huvitav, ja tema tööd haigla juhina jätkab tema poeg. Aga jah, eile parkis meil k6hud täis ja kallas aga usinasti saket...

Apppiiiiiii!!!!!!!

Mis ma nyid teen?!?! Mul on korraga tekkinud kaks suurepärast v6imalust siiajäämiseks ja nyyd ma enam ei tea, kumba eelistada! Kogu aeg unistasin sellest, et saan siia kooli jääda veel yheks semestriks ja kogu aeg öeldi, et väga t6enäoliselt ei ole see v6imalik. Nyyd korraga öeldakse, et palun väga ja ole lahke! Aga - samal ajal pakutakse ka suurepärast töökohta Tokyos... Kas ma peaksin jääma siia 6ppima v6i Tokyosse raha teenima minema?

Miks head asjad peavad elus vahel nii korraga tulema, et nad yksteisele vastu hakkavad töötama?!

... Nuuks.

Arstionu

Juttu praegu palju ei tule. Praegu on juba öö ja mul 14 tunni pärast eksam, mille jaoks artiklid veel läbi lugemata on. Ja 6htul kohe Tokyosse! Veedan kogu nädalavahetuse seal. Aga miks ma ikkagi sisse logisin - tahtsin oma arsti pildi yles riputada. Arstionu oli nii tore, et kahju oli pilti tegemata hyvasti jätta. Ilmnes siiski, et hyvasti ma veel j6uan hiljem ka öelda. Haiglat kylastasin teisipäeval viimast korda, aga mitte arstionu;)



A nyid tööle! Eksam vaja ära teha. Muuseas, samas aines tehtud essee eest sain B, mille yle ma olen väga uhke, sest see oli minu elu esimene ingliskeelne "päris" essee!

Rahvusvaheline festival

Pyhapäev oli siis see päev, kus tohutul moel Eestile ja Tartu Ylikoolile promo tegime;) Niiv6rd-kuiv6rd. Sattusime suhteliselt hea koha peale omast arust, kohe uske juurde, aga tegelikult vuhísesid paljud niisama mööda:) Pakkusime eesti kama ja eesti kommi, kama suhtes ollakse siin kahel täiesti vastupidisel arvamusel. Yhtedele maitseb väga ja teistel eei maitse kuidagi. Pidi nagu salatikaste maitsema... Meie booth:




Vahepeal käisime eesti keelt 6petamas... Esimesse tundi ei j6udnud keegi kohale, aga teise j6udis neid juba uskumatult palju! Kaasa arvatud mees suure raske kaameraga... Seda suureosaliselt tänu Yurile, kes meelitas rahvast kohale;) Esialgu oli ysna k6he, sest no kujutage mind 6petajana ette... Pole kunagi midagi sellist teinud. Kartsime, et ei suuda ette antud aega täis 6petada, aga tänu kysimustele kulus aega rohkemgi. 6petasime lihtsaid asju nagu näiteks Terviseks!, mis vahel k6lab jaapanlase suus nagu Terebiseks! (ehk TV-seks);) Yuri demonstreerimas miskit karatev6tet:


Hollandi laud - Laura ja Hilde:


Austraalia laud:


Kolumbia laud - Jose:


Equadori laud - Pericles:


Ja yks Eesti fänn!!!



Tegelikult toimus palju muudki, aga me paljule ei j6udnud. Yhtteist siiski nägime, nagu näiteks jaapani tantsu, taiko trummide etendust ja yht L6una-Ameerika meelelahutust, mis seisnes selles, et kinniste silmadega tuli kommikott nööri otsast alla taguda. Ega see kerge ole, kui keegi nööriga mängib... Eriti meeldis mulle Taiko etendus. Väga v6imas, tulid meelde Kodo Tartu kontserdilt saadud elamused...





6htul sai korra veel käidud Noh-teatri etendusel, aga pidasime vastu vaid pool etendust, sest midagi ei saanud aru ja minul vajus silm vägisi kinni. Siis vajusime ära kaarte taguma. Osa kaardiseltskonnast, teiste hulgas Hiroyuki:


Oli yks väga toimekas päev...