Kuhu ma siis viimati jäin...

Ytleme, et umbes yle-eelmisse nädalavahetusse. Detsember algas kohe hulga eksamitega, aga ometi ei saanud mitte kuidagi karaoketamata jätta. Mitte et ma hirmsasti oma häält naudiksin, aga see niisama l6bus yritus ja suurt muud peale karaoke ei ole Hirakatas 6htuti teha ka mitte. Peale selle, Makinos on see odav. Viimasel ajal oleme h6lma all omad joogid ikka kaasa v6tnud ja vahel näevad meie h6lmad sellet6ttu ysna kummalised välja icc;) Aga jah, 2. detsembri reedel käisime esimest korda Kaisa ja Liinaga ainult kolmekesi laulmas, seda kommunikatsiooniprobleemide t6ttu noorameeriklastega. Ei oska me enam asju ajada, kui see va taskutelefon puudub! Julgesime seekord listi v6tta selliseidki laule, mida suuremas seltskonnas ette poleks v6ib-olla söandanud v6ttagi. Siin Kaisa lehvitab oma varandusega samal ajal kui teised laulma hakkavad:



3. detsembril jälle karaoke, seekord suurema seltskonnaga, eelmise 6htu seltskonnale lisaks Takeshi, Hiroyuki, Marina, Jackie ja Sarah. Karaoke l6ppedes saime tunda samurai vaimu. Takeshis l6i välja tohutu kaitseinstinkt, st yhtki tydrukut poleks ta hea meelega öösel yksi jalutama lasknud, yksk6ik kui palju suurem v6i vanem see tydruk temast ka poleks. Kuna tydrukud kippusid aga hargnema, siis l6i välja teine m6neti jaapanipärane loomuomadus - otsustusv6imetus. Keda kuidas saata? Kuidas oleks k6ige turvalisem? Keda mis järjekorras kaitsta? ;) Nagu Takeshi ise ytles - "ma ei saa otsustada, sest ma olen ju jaapanlane!" Kusjuures Jaapan on yks turvalisemaid paiku, kus ma viibinud olen:) Väga l6bus, aga k6ik said yhes tykis koju ja keegi kedagi ryndama ei kippunud.

Eelmine nädal möödus peaasjalikult eksamiteks valmistudes ja esseid kirjutades. alles reedel (9. detsembril) saime mahti jälle hinge t6mmata. Sedakorda siis Osakas eksamiperioodi eduka läbimise puhul suurem nn Ausside ehk austraallaste pidu. Toimumiskoht: miski Izakaya, osalised: austraallased, jaapanlased, eestlased, lätlased jne, kokku 60 persooni ringis, nendest kymmekond j6uluvana. M6ned j6uluvanad riietusid lausa tänaval ymber:)




Pärast Izakayat - tavaline menyy Cinquecentos 10 korda väiksema seltskonnaga. Huvitavad inimesed ja huvitavad joogid, m6ned joogid nagu söögid... Pärast... jälle karaoke, kuni esimese hommikuse rongini. Laupäeval - jälle karaoke. Sedakorda nende noorameeriklastega, kelle pärast nädal tagasi ainult kolmekesi l66ritama pidime. Siin nad 6itsevad nagu 6ied 6unapuul, Yee, Nate ja Tom. Nate oli see, kelle lahkumise puhul yritus toimus. Suur hulk kurikavalat umeshu nimelist jooki ja soolaseid pisaraid.