Kahtlane värk

Naljakas - on täheldatud, et justkui yhtegi 6nnetust ei ole juhtunud nendega, kes elavad teistes yhikates, aga minu omas toimub neid vaat et igal teisel nädalal. On t6esti kahtlane asutus:) Huvitav, kas 6nnetused kaoksid, kui majale pandaks teine number? Olen kuulnud, et vähemalt kohati nummerdatakse maju, kortereid ja muidki asju selliselt, et number 4 jäetakse vahelt välja...

Raskelt haavatud vol2

Selline ma nägin välja umbes 4 tundi peale 6nnetust.


Nagu näete, mul on suhteliselt kergelt läinud;) See pilt on tehtud kuua aega tagasi. Rich on nyydseks paranenud ja ratastooli olemasolugi unustanud, aga Krista pole toolist veel palju välja saanud. Kui, siis karkudega.

Raskelt haavatud

Oh mind 6nnetut! Minuga juhtus täna selline ratta6nnetus, et ma ei saagi homme Hiroshimasse minna:(( Kiirustasime Liinaga koolist kodu poole, et riideid vahetada ja Kyotosse minna, kui äkki... Olin rattaga Liinale liiga lähedale sattunud ja selleks, et kokkup6rget temaga vältida, tegin ma ilmselt mingi väga vale liigutuse ja sattusin kokkup6rkesse hoopis raudtaraga. Käis kole k6makas - minul pea, käed ja vasak jalg l6hki, rattal korv lömmis. Ja korraga oli seal hirmus palju rahvast, k6ik armsal kombel hoolitsemas mu heaolu eest. Asi l6ppes sellega, et mind viidi kanderaamil kiirabiga haiglasse ja 6mmeldi pea kaela kylge tagasi kinni. Päris l6bus oli:) Tagasi toodi autoga, jalgratta oli keegi 6nnetuspaigalt juba enne ära toonud. 6mblemisest on juba 5 tundi möödas, aga verd ikka veel immitseb. Olen t6siselt kurb, et Hiroshimasse minemata jääb - arst ei lubanud mul minna, homme pean sinna hoopis tagasi minema ennast näitama. Ja raha maksma. Mul saab vist väga igav nädalavahetus olema.

Ginkakuji

Olen sel nädalal juba kaks korda koolist pausi pannud... Need on siiani mul ka ainukesed korrad olnud yleyldse. Esimene kord ei j6udnud teisipäeval globalizationí loengusse, sest oli vaja rahvusvahelise festivali ajal toimuva keeletunni jaoks ruttu handout valmis teha. Tegelikult sai see valmis alles eile... Ja täna samast loengust veel teist korda, sest ilm oli nii ilus ja soe, et Kyoto meelitas rohkem kui miski muu. Väljas on ainult 20-25 kraadi sooja ja lehed hakkavad vaikselt punaseks minema. Ega meil kindlat eesmärki polnudki peale selle, et Kallet l6bustama minna:) Kaisa ja Kalle on nyyd Tokyost tagasi, viimane veedab oma viimased Jaapani-päevad Kyotos. Kohale j6udnud, otsustasime minna Ginkakuji templisse, mis pärit 1482. aastast, kui ma ei eksi. Autentne ehitis, vapustav loodus... Tempel asub Higashiyama ("idapoolse mäe") jalamil ja seal oli nii hea männil6hn, et anna otsad! Templil on h6bedane paviljon, mis tegelikult ei paistnud eriti välja. Umbes sama koha peal teisel pool Kyotot (Kyoto, nagu ka Hirakata ja Osaka asub kahe mäeaheliku vahel), asub Kinkakuji tempel oma kuldse paviljoniga, mida kylastasin juba augusti l6pus. Kui Hiroshimast tagasi tulen, panen jälle pilte ka yles. Hiroshimasse lähen laupäeva hommikul. Saab s6ita maailma kiireima raudteeveeremi v6i lihtsalt ylikiirrongi Shinkanseniga!

Eelmine nädal s6nas ja pildis

Eelmisel nädalal palju ei toimunud. Toibusin peamiselt yle-eelmisel nädalal antud eksamitest. V6i pigem yritasin toibuda, sest kohe vaja 6petajatel ju uute asjadega piinama hakata. Suulise jaapani keele tunnis on näiteks iga reede nyyd filmitund. Enne tundi tuleb keelelaboris paar l6iku läbi vaadata ja kodutöö kysimustele vastata. Eelmisel korral ma ei saanud kyll mitte mömmigi aru ja käsikirja ka minule enam ei jagunud... Olin peris 6nnetu, nuuks. Tunnis sain l6puks ikkagi aru, millest film Shikofunjatta räägib.

Rohkem on mainida jälle nädalavahetusest, nagu ikka. Nädalavahetus algas seekord juba neljapäeval, sest Kaisale oli eelmisel nädalal Soomest vend Kalle kylla tulnud, ja neljapäeval viisid naised Kalle karaokesse...


Nii soojenduseks - Kalle ja Liina taovad trumme. Paned masinasse raha sisse, valid loo ja ekraanil hakkavad nägudega pallid jooksma. Ette antud rytmis tuleb ka trumme taguda. Need, kelle pulki käes ei ole, on jaapanlanna Mia, prantslanna Marina ja jaapanlanna Tomoko, kes eile teretas meid juba aktsendita eesti keeles! Päris ära ehmatas korraks.


Selline väike on karaokeruum, kus tavaliselt laulmas käiakse. Miks ei v6iks ka Eestis midagi sellist käima lykata? Äkki isegi prooviks kunagi.

Reedel kylastasime armsaks saanud l6bustusasutusi Cinquecento ja Playpen. Neidki ju vaja Kallele näidata.


Jaamas saime kokku jaapanlaste Hiroyukiga (keda sellel pildil ei ole), Yuichiga (kes pidi varakult lahkuma, muidu vanemad oleksid väga pahaseks saanud;) ) ning Yuki ja Sashiga.


Ka oli meil kaasas rootslane Erik, kes siin poseerib Kaisa käekotiga.


Cinquecento - isand Kalle vestlemas Yukiga.



Meeleolukaid hetki Cinquecentos. Playpenis ma pilte teha ei saanud, sest fotoka patarei väitis, et tal ei ole enam selle jaoks j6udu:( Playpen oli algul tyhi, aga kui meie sinna sisse vajusime, siis vajus ka muu rahvas sisse ja jagus neid jälle hommikuni. Kuni esimese rongini. Jaamas saime kokku teise seltskonnaga, kes olid teises klubis käinud. Isegi Osaka-suguses suures linnas on v6imalik juhuslikult tuttavaid kohata!

Laupäeval käisin Liinaga Kyotos tulefestivalil. Kuna koju olime j6udnud alles hommikul ja vahepeal oli vaja ka magada ja toituda, siis... me jäime minekuga väga-väga hilja peale. J6udsime Kyotosse välja selleks, et festivali ainult jaamas ekraanilt näha. Jaamaonu, kes nägi välja nagu multifilmikoll, ytles, et festival on juba l6ppenud. Päeval oli teine festival olnud, seda me isegi ei yritanud oma kohalviibimisega austada. Tuli olukorraga leppida! Kohvetasime niisama ja tulime koju tagasi. Mind ootas aga kodus ees yllatus. Tuba lustakaid purjus ameeriklasi täis! Minu toanaaber Diana oli perenaiseks yhele joomismängule, mida mängukaartidega mängitakse. Sain minagi suu seks. Kunagi 6petan teile ka seda toredat mängu;) Ameeriklaste jutust oli aga ytlemata raske aru saada. Nad m6misevad hoopis teistmoodi kui muu ingliskeelne rahvas. Haa, nii muuseas - kunagi varem yks ameeriklane ytles, et kadestab neid, kes räägivad inglise keelt aktsendiga. See pidada nii lahe olema! Aga siin siis m6ni pilt minu pesast.



Danielle, Matt ja mainitud Diana.


Samas kuhjas - Matt ja Carson. Carsoni jaoks ma poldki esimene kohatud eestlane. Tal olla keskkoolis yks eestlane olnud.


Daniel ja tema jaapanlannast s6branna Yuka. Ameerika poisid on siin hinnas;)

Olgu muuseas mainitud, et yritus oli absoluutselt illegaalne... Alkohoolseid jooke ei tohi yhikas isegi mitte omada. Toas ei tohi isegi vett juua, samuti on keelatud söömine. Kui nad teaks, et ma kogu aeg salaja nahistan oma toas toidukoti kallal, sest ma ei viitsi köögis käia... Ja kui nad teaks, et mul on kapip6hja Vana Tallinn ja Viru Valge ära peidetud... Ai-ai.

Selleks korraks sain vist memuaaridega jälle mäe peale. Lähen tuppa ja vaatan, kas voodi on seekord vaba. Äkki 6nnestub isegi magada! Head ööd teilegi! V6i ameeriklaste moodi - Don´t let the bad bugs bite you! :)

Liiklemisraskused

No mis ma teile siis seekord räägiks? Ajaks mingit udujuttu ehk... K6ik tundub ikka veel jube loomulik, umbes et nii alati olnud ja nii peabki olema. Muidugi on siin minu jaoks palju veidrat. Jalgratturid on näiteks t6elised anarhistid, grrr! Kusjuures nad on sunnitud sellised olema. Ma ei ole kuulnud, et oleksid olemas liikluseeskirjad jalgratturitele ja kui see ka olemas on, siis see silma kyll igatahes ei paista. Lihtsalt - ma ei saa aru, kas jalgrattur on siin v6rdne pigem autojuhi v6i pigem jalakäijaga. Nagu tohiks autoteel s6ita, aga ylekäiguradadel suunavad politseinikud mind järjekindlalt k6nniteele. Ja kui on laiem tee, kuhu mahub mitu ratast k6rvuti, siis vähe sellest, et mina kui välismaalane ei tea, kas ma pean hoidma paremale v6i vasakule - ka jaapanlased ise s6idavad kuidas aga jumal juhatab (ee - siiski, sama juhtub ka kitsastel teedel...)! Ja ka see pole veel k6ik. Sellist asja nagu käega suunanäitamine pole siin yldse olemas. Tänavad ja k6nniteed ise on yldjuhul kitsad ja ratturile ysna ebas6bralikud, need on täis pikitud k6ikv6imalikke t6kkepuid ja igasuguseid tobedaid torusid. Paneb päris kurja vanduma! See oli vist pyhapäeval, kui lendasin sellepärast uperkuuti, otse kaarega yle ratta. Veeresin m6nuga kallakust alla ja ennäe, seal p6rutasin vastu k6nnitee serva (kusjuures ise ma olin ka k6nniteel). Aga 6nneks midagi hullu ei juhtunud, ainult kätt vigastasin veidi. Kuuajase rattas6idu praktiseerimise tulemus on siiski positiivne. V6imalik, et julgen isegi Tartus s6itma hakata! Kui näete järgmisel aastal mingit anarhist-ratturit linna vahel, siis see v6in vabalt mina olla. Ja kui see anarhist kannab selliseid riideid, mida eestlased tavaliselt rattas6idu ajal ei kanna (pidukleit ja tikk-kontsad näiteks), siis see v6ib olla sellest, et olen selleks ajaks jaapanlaste riietumis- ja s6idustiili kombinatsiooni omaks v6tnud:)

Tarastamine on jaapanlastele kuidagi eriti hingelähedane. Iga majadeblokk on oma kastis ja kui juhtub, et pöörad ära sellele teele, mis viib sind hoopis teise rajooni, siis selleks, et 6igele teele saada, tuleb sageli kas tagasi minna v6i suur ring peale teha, sest sellest kastist teise kasti läbi murda ei ole v6imalik!!! Ykskord sai tuldud rattaga Hirakata-shi jaamast. Olime Liinaga kindlad, et j6uame kohale enne Kaisat, kes tuli kyll bussiga, aga veidi peale meid, aga... selle kastisysteemi pärast j6udsime kohale hoopis oma tund aega hiljem:O

Ahh, ja veel ratastest - need on siin nii armsalt vanamoodsad minu silma jaoks. K6ik, ka mehed s6idavad naisteratastega!

R66mustavaid uudiseid

Aga nyyd selline lugu, et mina ei viitsi enam kirjutada. Olen kaks nädalat haige olnud ja ikka veel terveks ei saa, nuuks:( Kooli minemata ei saa ka jätta, siis ei oska pärast enam mitte kui midagi. Eriti jaapani keele tundides on tempo selline, et ainult ahmi 6hku. Nyyd me hakkasime filme vaatama. Need on vaja enne tundi läbi vaadata ja kysimustele vastata, aga... mitte midagi ei saa aru, millest filmis räägitakse.

Ja kuna nagunii omadega mäele ei j6ua, siis parem v6tta jälle yks karaoke ette:) Kaisal tuli vend Soomest kaheks nädalaks kylla, Kaisa korraldas tema auks eila 6htul karaoke. On m6ned inimesed, kes oskavad laulda. Mina nende hulka ei kuulu, kuna vean välja ainult "Karvaseks ma olen syndind" ja m6ne lastelaulu ehk ka, aga neid siit karaokenimekirjadest paraku ei leia... Ei pole ei ilusat heledat lauluhäält ega midagi.

R66mustavaid uudiseid niipalju, et kyllap neid ka tuleb;)

"Päris" jaapani klubi ja Kobe

Eelmisel laupäeval käisin väljas paari jaapani noorsandiga, kellega sattusime Zima nimelisse klubisse. K6ige naljakam klubi, mis ma eales olen näinud! K6ik tantsisid omaette, näoga DJ suunas ja mina, kes ma esialgu pyydsin eesti moodi m6ne teise klubilise suunas tantsida, olin seal nagu valge-valge vares. Väga tobe tunne tuli. V6tsin siis kah jaapanlaste kombel ritta ja tantsisin DJ-le:)

Aga pyhapäeval käisime suurema seltskonnaga Kobes. Ysna m6ttetu reis, kui arvestada seda, et kogu päev möödus jalutades sadamani ja tagasi. Prantslanna Marina oli kutsunud igast rahvast kokku, aga liiga palju sai ja mida erilist sa 15-20 inimesega ikka ette v6tad... Meid Kaisaga kaotati vahepeal päris ära. Läksime Kobe jaamas enne linna peale minekut korraks juua ostma ja kui tagasi tulime, siis oli plats puhas. Aga nad tulid siiski poole tunni pärast tagasi:) Igayhel siin oma tempo ja oma luul peas, m6nikord olen jälle ise valmis inimesed kuskile maha jätma, sest nad lihtsalt ei liigu! Eriti jube on m6nikord poes käia. Osta pole nagu midagi, aga jube kaua läheb inimestel selle peale aega, et a) aru saada, et osta ei ole midagi v6i b) l6puks ikkagi osta midagi. Kobes me ei käinud isegi poes mitte;) Aga siin m6ned pildid sellest väljas6idust.


Mina ja Kaisa kauneis r6ivais.


Yks ansambel mängimas omaette sadamas. Publikut ei kohanud. V6imalik, et see oli lahkunud?


Yks ilus vaade lahele. See ymar maja eemal on hotell.


Kohtasime Kobes ahvipoissi.


Siin kogu see gäng. Vist kogu gäng, sest jaapanlased vahetasid yksteist aeg-ajalt välja:) Pilt tehtud l6bustuspargis iseliikuva koera seljas.

Karaokeöö

K6igepealt pilt meid eelmisel neljapäeval "rynnanud" tytarlastest. Jaapani tydrukud on suurepärased sotsialiseerujad - nad lihtsalt poevad h6lma alla ja ytlevad, et ajame juttu;) Kuna enamus siinsetest jaapani tudengitest 6pivad peaainena inglise keelt, siis loomulikult ei saa nad jätta juhuseid kasutamata;) Pildil on Chie, Mamo ja Junko.

Eelmisel reedel toimus karaoke6htu austraallaste ja jaapanlaste seltsis, sekka ka m6ned muud isendid nagu soomlane, eestlased ja lätakad, sinna vedas meid austraallane Ash. Muu seltskond on enamasti koos käinud juba eelmisest semestrist alates, meie sattusime sinna (v6ib-olla) tänu minu esinemisele yhes jaapani keele tunnis. Lugu oli m6eldud laulmiseks k6ik yheskoos, aga tundub, et tegelikult laulsin seal mina yksinda irw. Ja siis sai otsustatud, et me teeme millalgi yhe karaoke6htu. See transformeerus l6puks peaaegu ööklubiks:)

Esimene karaokebaar. P6hjamaalased austraallase Timi haardes.


Lätlanna Sintija, tema kallim austraalia vietnamlane Richard, austraallane Shin ja tolle kallim yks jaapani neiu. Jaapani neiude nimedega on mul yldjuhul suuri raskusi, andku nad mulle andeks.


Teine karaokebaar. See oli nii suur nagu ööklubi! Meid oli kohati kuni 20 ja ikka oli veel ruumi yle! Pildil "crazy couple" Ash ja tema jaapanlannast neiu Yui tantsimas diivanil:)


Ja siin vaade sellele ööklubi-karaokebaarile. Pärast tegime veel selle seltskonnaga burakura-masinas pilte, neid imepisikesi fotokleepekaid. Uskumatu, aga peaaegu k6ik mahtusid enamvähem pildile...

YLESKUTSE

Minu esimene eksam Jaapanis (globalization) läks ylihästi - sain B! Eile-yleeile olid jaapani keele eksamid, milles ma sogasin päris palju, aga vast ka väga hull ei olnud. Eilse eksami oleksin peaaegu P-sse keeranud, kuna läksin tund aega hiljem kohale... Seda pyha hajameelsust! 6nneks lubas 6petaja mul eksami siiski ära teha, sain peaaegu terve tunni tema kabinetis veeta. Aga ta ilkus mu kallal:)

Novembri alguses saan ka ise 6petajaks olemist proovida. Siis toimub nn rahvusvaheline festival, kus me Liinaga tutvustame Eestit ja 6petame eesti keelt. Yhes6naga - hakkame promo tegema. Kui me suudame m6ne jaapanlase panna Eestist nii palju huvituma, et ta laseb end Kansai Gaidail Tartu Ylikooli saata, siis saame ehk meiegi Liinaga semestri v6rra ajapikendust;) Siin on nyyd yleskutse k6igile teile, kallid s6brad - andke ideid, kuidas seda (eelk6ige huvitavalt) teha! Pliiz, pliiz! V6ite näiteks kommida v6i meilida... enetee ät hot punkt ee

Ja paneb veel m6ned pildid

Mina ja mu Speaking Partner Mizuto-san:



Reedene takoyakiparty. Keskel on perenaine Rie ja orgkomitee esinaine Kumi:



Sellel pildid on Sari ja Kumi:



Laupäevane esimene baar. Xanthos, Takeshi, Hiroyuki ja Kaisa:



Laupäevane viimane baar. Takeharu (kes tegelt on korealane, mitte jaapanlane), Nobuyuki ja Takeshi:

Kuri needus

... käib ringi meie majas. Olen juba maininud, et kaks siinset asukat on ratastooli sattunud, aga vähe sellest - paljud on niisama haiged. Esmaspäevast alates olen mina ka haige. Mitte kyll voodihaige (v6i siis pigem "futon-haige", sest magame futoni peal voodi asemel), aga selline väike nohu, köha ja muud sugu haigused sorti kylmetus. Minu futon minu toas näeb välja selline:


Ja siin pidi kummitama ka veel! Mina ei tea, mis selle maja koha peal enne oli, aga k6rval on vaat selline krematooriumiga surnuaed:


Kas pole kaunis vaade mu aknast?

Miks räägitakse siinkohale needusest, seda sellepärast et maja number on 4 ja number neli (nagu ka number 9) seostub jaapanlastel sellise nähtusega nagu SURM. Lihtsalt number 4 yks hääldus on kahtlaselt sarnane surma omaga (shi)... Aga muidu näeb yhikas välja selline:

Väikesed r66mud

See eksam , milleks valmistumisest ma eelmine kord oigasin, on nyyd läbi ja unustatud. Suht räige eksam oli, aga 6nneks mitte ylearu. 6ppimise ja loogika abil oli täiesti v6imalik see ära teha (kui korralikult just, eks see veel paistab). Nyyd tuleb teha veel nn Video Reaction Paper, mis tähendab loenguis vaadatud videote lyhiymberjutustust. Ja ei tasu vist mainidagi, et eksamid tulevad ka jaapani keeles... Nii kolmapäeval, neljapäeval kui reedel.

Esmaspäeval tutvustas Hiroyuki meile yht oma s6pra Tomohirot. Suure osa jaapani poiste nimedes, kellega siin tuttavaks saame, on sees Hiro:) Ja kolmapäeval sain l6puks kokku oma Speaking partneri, mitte-Hiro Mizutoga. Nad m6lemad kitkuvad kulme... Tomohiro puhul tundus see eriti v66rastav. Ma ei saanud tykk aega aru, mis mind tema juures segadusse ajab, selline mulje nagu poiss oleks silmi l6igata lasknud v6i midagi sellist... V6ttis aega enne kui mysteeriumi lahendasin.

Reedel pidasime maha väikese takoyakipeo. Takoyaki nagu okonomiyakigi on Osaka kandi erilised road, mujal selllist kraami suurt ei sööda. Muuhulgas ka kulinaarne vedamine, et just siia sattusin! Liina Home Visit sister Kumi oli endale takoyakipanni ostnud ja kasutab seda nyyd hoolega, käies tarest taresse, pann kotiga seljas;) Esialgne plaani oli pidu pidada Liina yhikas, aga sattusime pidu pidama hoopis Kumi s6bra Rie juurde koju. Riel on pisike korter suhteliselt lähedal asuvas tuttuues majas. Kutsutud oli mitmeid kylalisi, aga korteri suurust arvestades 6nneks keegi nendest kohale ei tulnud peale Liina, Kumi ja Rie enda ning minu, Kaisa ja Kumi-Rie yhise s6bra Sari. Syya oli palju ja nalja sai palju.

Ja hommikul naasesin jälle Osaka ööelust, jalad seekord sinikaid täis. Siit läksime oma tavalise gängiga (mina, Kaisa, Liina), meiega olid kaasas Hiroyuki ning tema s6brad Takeshi ja kreeklane Xanthos. 6igemini, meie olime Hiroyukil kaasas, tema meid välja kutsus. Xanthose seltskond tekitas esialgu veidi ebamääraseid kahtlusi, sest kord kui Kyotos koos käisime, siis ta jättis endast ysna osav6tmatu isiku mulje. Ka ta ise plaanis varakult koju tagasi tulla. Tegelikult juhtus nii, et ei läinud ta enne hommikut kuskile. Alustasime mingist tundmatust kohast, kuhu meid vedas mingi tundmatu tänavalt "yles korjatud" ameeriklane. Ma ainult kysisin talt, kus asub Cinquecento, tahtsime esialgu sinna minna, ja siis sattusime sinna tobedasse baari, kus keegi ei teadnud CC 6iget asukohta. Tegime seal oma esimesed joogid ja läksime uuele ringile CC-d otsima, seekord leidsime ilusti yles. 6nneks too ameeriklane leidis juba tollest esimesest baarist endale paar jaapani tibi ja meiega kaasa ei tulnud. Kummaline tegelane.


Selle pidi peal on CC-s kohatud jaapanlane, kellele baarineiud uue näo pähe joonistasid. Elus reklaam tantsuklubile Playpen (mitte Playpal nagu ma kuskil varasema blogis olen kirjutanud), mis pidas oma kuuendat synnipäeva.

CC-s tegime paar soojendusringi veel ja siis läksimegi Playpeni. Tantsu ja tralli hommikuni! Osakast öösel niiehknii tagasi ei saa. Ma ei tea, kas me tantsisime väga toredasti v6i me oleme lihtsalt nii ilusad inimesed, aga me osutusime väga populaarseks seltskonnaks. Kellel päris meiega tantsida ei 6nnestunud, pyydis vähemalt meie lähedal tantsida, seda nii jaapanlased kui muulased;) Ja töötajad tegid jooke välja;) Väga vaffa öö oli, vahetasime kontakte kokku kolme "uue" jaapanlasega. Eriti vaffa oli see, et ei Hiroyuki ega Takeshi polnud enne midagi sellist yle elanud ja see hakkas neile meeldima;) Said nemadki endale uusi tuttavaid.


Sellel pildil on Takeshi ja meie uus s6ber Yujiro. Seinaga tantsib Hiroyuki.

Aga koju tulles valdas mind ahastus, sest olin oma v6tme ära kaotanud. Uut v6tit ei saa enne teisipäeva kohe kindlasti mitte, ja see maksab kole palju raha ka veel. Nuuks:( Midagi tuleb oma väikeste r66mude eest ju välja käia...

Oktoobri algus

... on olnud siin suhteliselt jahe, vaat et tuleb juba kampsikud ja käpikud varsti välja otsida. Eile l6unast saadik näiteks pikalt vihma on sadanud. Muud kyttesysteemi aga tubades ei ole kui ainult ventilaator, mis tuleb siis sooja 6hu saamiseks k6rgete kraadide peale likuleerida.

Olen viimased tunnid peaasjalikult tegelenud Jaapani finantsinduse globaliseerimise puurimisega ja j6udnud täielikult surnud punkti. Ma ei saa seda teemat kunagi kuigigiv6rd valdama, aga neljapäevaks peab see selge olema, sest siis tuleb Aasia globaliseerumise peale vaheeksam:( 6nneks ylejäänud teemad on enam-vähem OK ja kassanäe! osade teemade peale olen juba aasta tagasi kodus eksamit teinud! Ja järgmisel nädalal tuleb teemaks Euroopa Liit, siis ma saan kindlasti särada irw;)

Muidu on k6ik OK, ikka veel koju ei taha. Ei saagi tulla, sest kuhu ma siis oma roosa jalgratta panen! Lennuki peale mind vaevalt sellega lastakse:) Ostsin selle esmaspäeval, sai k6rini jala k6ndimisest. Kyll punnisin algusest saadik sellele m6ttele vastu, et ehk ei lähe väga vaja ja kuidas ma nii kitsastel tänavatel yldse s6idan jne. Aga ikka väga hea on peale pikka koolipäeva (mis eile kestis nt 10 tundi) rattaga koju tulla! Rattasaaga oli vaat et sama pikk kui mu telefonisaaga. Mitu poodi oli vaja läbi käia selleks, et aru saada, et k6ige odavam ratas on k6ige lähemal asuvas poes ja sellest olekski v6inud alustada, mitte kuulata jaapanlasi, kes soovitasid täiesti m6ttetuid poode. Nad ise käivad ilmselt rohkem riide- ja saapapoodides. Igatahes, ostsin kasutatud yhekäigulise linnaratta ja ratas on aus. Selliseid mägi- ja maanteerattaid, millega eestlased peamiselt s6idavad, siin eriti ei kohta. Kui kunagi koju tulen, siis lasen ta kuskilt hundist läbi v6i teen pulbriks - prygimajandus on siin nii keeruline ja kallis, et parem on ainult peenikest prygi toota;)

Laupäeval soetasin endale digikaamera. Läksime Osakasse Umedasse soppama (niiv6rd-kuiv6rd), kuna Hanshin-Tigers pesapallurid olla yhe mängu v6itnud ja see tähendab siin automaatselt oma nädalapikkuseid allahindlusi erinevates rahakulutamise kohtades. Me kyll midagi erilist ei näinud... peale selle poe, kust ma kaamera ostsin, aga tegelikult sinna see laine ei ulatunud. Meie m6istes hinnad niikuinii madalamad. Pood oli vot niiiiiiiiiiiii suuuuuuuuuuuuuuuur ja sellel oli vot niiiiiiiiiii palju korruseid ja see k6ik oli arvuteid ja muud elektroonikat täis! Oma 4 Stockmanni vast kokku panna, siis saab sama suure poe. Mis on aga huvitav - pakutakse peaasjalikult ainult Jaapani oma toodangut, v.a. IBM ja Apple arvutid ja see kehtib ka mujal kaubanduses. Konkurents välismaise kaubaga on yleyldiselt peaaegu olematu, sest majanduses kehtib ysna vanamoodne p6him6te "meie tahame myya oma kaupa k6igile yle maailma, aga me ise ei taha mujalt midagi sisse osta". Sellega seoses - eelmisel nädalal valimised v6itnud eriti konservatiivne partei reklaamis end kui uusliberaale, mille peale "päris" liberaalide partei polla osanud enam midagi kosta. Ehk nad reageerivad sellele järgmisteks valimisteks, näiteks nimetades end topeltmultiliberaalideks? Aga see selleks.

Niisiis, soppasime ja vaatasime ilusaid inimesi, olime neljakesi - mina, Kaisa, Liina ja jaapanlanna Erika. Erika pidi Jaapanis väga levinud nimi olema. Tema viis meid teismeliste tydrukute meelelahutusasutusse - suurde saali täis pildimasinaid. Need sellised masinad on, kus tydrukud endast pilti lasevad teha, siis joonistavad sinna igast kribu-krabu peale ja siis prindib masin pildikleepsud välja. Pildid on imepisikesed! Masinad on igayks isemoodi, yhes saad näiteks ennast Tuhkatriinuks teha, teises on mingi eriline taust jne. öösel iga roju oma koju ja asi vask. Ahjaa, kui Kaisaga tulime, siis rongis liitus meiega keegi ameeriklane, kes rääkis nii palju ja nii naljakalt, et tagasis6it oli kohe eriti l6bus. Järjekordne kodumaas täiega pettunud ameeriklane, keda kohanud olen. Ja teel raudteejaamast kodu poole k6ndides (ilmselt viimane kord jala!) tahtis miskipärast iga jaapanlane meile tere öelda;) Enamasti nad olid kampades ja k6ik olid meessoost.

Nagu näete, meil möödus nädalivahetus ilma igasuguste ekstsessideta. Mitte k6igil ei läinud nii hästi... Esmaspäeval lähen kooli ja mida ma näen! Rich ratastoolis! Oli väheke pidutsenud ja vaat mis juhtus! Oli mingi hyppeka teinud ja m6lemad jalad alt läinud, vist siiski mitte ylearu hullusti. Tulen 6htul Richiga koju ja mida ma näen! kanadalanna Chrysta ratastoolis! Vapustav vaatepilt - 2 santi saavad kokku ja l6bu laialt. Chrystal oli hullemini läinud. Kuigi ta kukkus poole meetri k6rguselt murupinnale, sai tema endale lausa m6ra luusse. Vaene laps, tema selline suur pidutseja tydruk ja nyyd selline lugu...

Aga nyyd, kui kell on juba pool 3 hommikul, on mul aeg jälle 6ppetöösse syveneda.