Väikesed r66mud

See eksam , milleks valmistumisest ma eelmine kord oigasin, on nyyd läbi ja unustatud. Suht räige eksam oli, aga 6nneks mitte ylearu. 6ppimise ja loogika abil oli täiesti v6imalik see ära teha (kui korralikult just, eks see veel paistab). Nyyd tuleb teha veel nn Video Reaction Paper, mis tähendab loenguis vaadatud videote lyhiymberjutustust. Ja ei tasu vist mainidagi, et eksamid tulevad ka jaapani keeles... Nii kolmapäeval, neljapäeval kui reedel.

Esmaspäeval tutvustas Hiroyuki meile yht oma s6pra Tomohirot. Suure osa jaapani poiste nimedes, kellega siin tuttavaks saame, on sees Hiro:) Ja kolmapäeval sain l6puks kokku oma Speaking partneri, mitte-Hiro Mizutoga. Nad m6lemad kitkuvad kulme... Tomohiro puhul tundus see eriti v66rastav. Ma ei saanud tykk aega aru, mis mind tema juures segadusse ajab, selline mulje nagu poiss oleks silmi l6igata lasknud v6i midagi sellist... V6ttis aega enne kui mysteeriumi lahendasin.

Reedel pidasime maha väikese takoyakipeo. Takoyaki nagu okonomiyakigi on Osaka kandi erilised road, mujal selllist kraami suurt ei sööda. Muuhulgas ka kulinaarne vedamine, et just siia sattusin! Liina Home Visit sister Kumi oli endale takoyakipanni ostnud ja kasutab seda nyyd hoolega, käies tarest taresse, pann kotiga seljas;) Esialgne plaani oli pidu pidada Liina yhikas, aga sattusime pidu pidama hoopis Kumi s6bra Rie juurde koju. Riel on pisike korter suhteliselt lähedal asuvas tuttuues majas. Kutsutud oli mitmeid kylalisi, aga korteri suurust arvestades 6nneks keegi nendest kohale ei tulnud peale Liina, Kumi ja Rie enda ning minu, Kaisa ja Kumi-Rie yhise s6bra Sari. Syya oli palju ja nalja sai palju.

Ja hommikul naasesin jälle Osaka ööelust, jalad seekord sinikaid täis. Siit läksime oma tavalise gängiga (mina, Kaisa, Liina), meiega olid kaasas Hiroyuki ning tema s6brad Takeshi ja kreeklane Xanthos. 6igemini, meie olime Hiroyukil kaasas, tema meid välja kutsus. Xanthose seltskond tekitas esialgu veidi ebamääraseid kahtlusi, sest kord kui Kyotos koos käisime, siis ta jättis endast ysna osav6tmatu isiku mulje. Ka ta ise plaanis varakult koju tagasi tulla. Tegelikult juhtus nii, et ei läinud ta enne hommikut kuskile. Alustasime mingist tundmatust kohast, kuhu meid vedas mingi tundmatu tänavalt "yles korjatud" ameeriklane. Ma ainult kysisin talt, kus asub Cinquecento, tahtsime esialgu sinna minna, ja siis sattusime sinna tobedasse baari, kus keegi ei teadnud CC 6iget asukohta. Tegime seal oma esimesed joogid ja läksime uuele ringile CC-d otsima, seekord leidsime ilusti yles. 6nneks too ameeriklane leidis juba tollest esimesest baarist endale paar jaapani tibi ja meiega kaasa ei tulnud. Kummaline tegelane.


Selle pidi peal on CC-s kohatud jaapanlane, kellele baarineiud uue näo pähe joonistasid. Elus reklaam tantsuklubile Playpen (mitte Playpal nagu ma kuskil varasema blogis olen kirjutanud), mis pidas oma kuuendat synnipäeva.

CC-s tegime paar soojendusringi veel ja siis läksimegi Playpeni. Tantsu ja tralli hommikuni! Osakast öösel niiehknii tagasi ei saa. Ma ei tea, kas me tantsisime väga toredasti v6i me oleme lihtsalt nii ilusad inimesed, aga me osutusime väga populaarseks seltskonnaks. Kellel päris meiega tantsida ei 6nnestunud, pyydis vähemalt meie lähedal tantsida, seda nii jaapanlased kui muulased;) Ja töötajad tegid jooke välja;) Väga vaffa öö oli, vahetasime kontakte kokku kolme "uue" jaapanlasega. Eriti vaffa oli see, et ei Hiroyuki ega Takeshi polnud enne midagi sellist yle elanud ja see hakkas neile meeldima;) Said nemadki endale uusi tuttavaid.


Sellel pildil on Takeshi ja meie uus s6ber Yujiro. Seinaga tantsib Hiroyuki.

Aga koju tulles valdas mind ahastus, sest olin oma v6tme ära kaotanud. Uut v6tit ei saa enne teisipäeva kohe kindlasti mitte, ja see maksab kole palju raha ka veel. Nuuks:( Midagi tuleb oma väikeste r66mude eest ju välja käia...