Oktoobri algus

... on olnud siin suhteliselt jahe, vaat et tuleb juba kampsikud ja käpikud varsti välja otsida. Eile l6unast saadik näiteks pikalt vihma on sadanud. Muud kyttesysteemi aga tubades ei ole kui ainult ventilaator, mis tuleb siis sooja 6hu saamiseks k6rgete kraadide peale likuleerida.

Olen viimased tunnid peaasjalikult tegelenud Jaapani finantsinduse globaliseerimise puurimisega ja j6udnud täielikult surnud punkti. Ma ei saa seda teemat kunagi kuigigiv6rd valdama, aga neljapäevaks peab see selge olema, sest siis tuleb Aasia globaliseerumise peale vaheeksam:( 6nneks ylejäänud teemad on enam-vähem OK ja kassanäe! osade teemade peale olen juba aasta tagasi kodus eksamit teinud! Ja järgmisel nädalal tuleb teemaks Euroopa Liit, siis ma saan kindlasti särada irw;)

Muidu on k6ik OK, ikka veel koju ei taha. Ei saagi tulla, sest kuhu ma siis oma roosa jalgratta panen! Lennuki peale mind vaevalt sellega lastakse:) Ostsin selle esmaspäeval, sai k6rini jala k6ndimisest. Kyll punnisin algusest saadik sellele m6ttele vastu, et ehk ei lähe väga vaja ja kuidas ma nii kitsastel tänavatel yldse s6idan jne. Aga ikka väga hea on peale pikka koolipäeva (mis eile kestis nt 10 tundi) rattaga koju tulla! Rattasaaga oli vaat et sama pikk kui mu telefonisaaga. Mitu poodi oli vaja läbi käia selleks, et aru saada, et k6ige odavam ratas on k6ige lähemal asuvas poes ja sellest olekski v6inud alustada, mitte kuulata jaapanlasi, kes soovitasid täiesti m6ttetuid poode. Nad ise käivad ilmselt rohkem riide- ja saapapoodides. Igatahes, ostsin kasutatud yhekäigulise linnaratta ja ratas on aus. Selliseid mägi- ja maanteerattaid, millega eestlased peamiselt s6idavad, siin eriti ei kohta. Kui kunagi koju tulen, siis lasen ta kuskilt hundist läbi v6i teen pulbriks - prygimajandus on siin nii keeruline ja kallis, et parem on ainult peenikest prygi toota;)

Laupäeval soetasin endale digikaamera. Läksime Osakasse Umedasse soppama (niiv6rd-kuiv6rd), kuna Hanshin-Tigers pesapallurid olla yhe mängu v6itnud ja see tähendab siin automaatselt oma nädalapikkuseid allahindlusi erinevates rahakulutamise kohtades. Me kyll midagi erilist ei näinud... peale selle poe, kust ma kaamera ostsin, aga tegelikult sinna see laine ei ulatunud. Meie m6istes hinnad niikuinii madalamad. Pood oli vot niiiiiiiiiiiii suuuuuuuuuuuuuuuur ja sellel oli vot niiiiiiiiiii palju korruseid ja see k6ik oli arvuteid ja muud elektroonikat täis! Oma 4 Stockmanni vast kokku panna, siis saab sama suure poe. Mis on aga huvitav - pakutakse peaasjalikult ainult Jaapani oma toodangut, v.a. IBM ja Apple arvutid ja see kehtib ka mujal kaubanduses. Konkurents välismaise kaubaga on yleyldiselt peaaegu olematu, sest majanduses kehtib ysna vanamoodne p6him6te "meie tahame myya oma kaupa k6igile yle maailma, aga me ise ei taha mujalt midagi sisse osta". Sellega seoses - eelmisel nädalal valimised v6itnud eriti konservatiivne partei reklaamis end kui uusliberaale, mille peale "päris" liberaalide partei polla osanud enam midagi kosta. Ehk nad reageerivad sellele järgmisteks valimisteks, näiteks nimetades end topeltmultiliberaalideks? Aga see selleks.

Niisiis, soppasime ja vaatasime ilusaid inimesi, olime neljakesi - mina, Kaisa, Liina ja jaapanlanna Erika. Erika pidi Jaapanis väga levinud nimi olema. Tema viis meid teismeliste tydrukute meelelahutusasutusse - suurde saali täis pildimasinaid. Need sellised masinad on, kus tydrukud endast pilti lasevad teha, siis joonistavad sinna igast kribu-krabu peale ja siis prindib masin pildikleepsud välja. Pildid on imepisikesed! Masinad on igayks isemoodi, yhes saad näiteks ennast Tuhkatriinuks teha, teises on mingi eriline taust jne. öösel iga roju oma koju ja asi vask. Ahjaa, kui Kaisaga tulime, siis rongis liitus meiega keegi ameeriklane, kes rääkis nii palju ja nii naljakalt, et tagasis6it oli kohe eriti l6bus. Järjekordne kodumaas täiega pettunud ameeriklane, keda kohanud olen. Ja teel raudteejaamast kodu poole k6ndides (ilmselt viimane kord jala!) tahtis miskipärast iga jaapanlane meile tere öelda;) Enamasti nad olid kampades ja k6ik olid meessoost.

Nagu näete, meil möödus nädalivahetus ilma igasuguste ekstsessideta. Mitte k6igil ei läinud nii hästi... Esmaspäeval lähen kooli ja mida ma näen! Rich ratastoolis! Oli väheke pidutsenud ja vaat mis juhtus! Oli mingi hyppeka teinud ja m6lemad jalad alt läinud, vist siiski mitte ylearu hullusti. Tulen 6htul Richiga koju ja mida ma näen! kanadalanna Chrysta ratastoolis! Vapustav vaatepilt - 2 santi saavad kokku ja l6bu laialt. Chrystal oli hullemini läinud. Kuigi ta kukkus poole meetri k6rguselt murupinnale, sai tema endale lausa m6ra luusse. Vaene laps, tema selline suur pidutseja tydruk ja nyyd selline lugu...

Aga nyyd, kui kell on juba pool 3 hommikul, on mul aeg jälle 6ppetöösse syveneda.