Pilte eelmisest nädalast

Panen vahelduseks siia ka m6ne pildi yles. Need tehtud k6ik eelmisel nädalal, sain eile kätte.

Sellel pildil olen ma koos Hiroyukiga. Pilt on tehtud synnipäeval, kui karaoket käisime laulmas.

Siin laulan kaunist laulu Liinaga;)

Kolm selle kyla eestlast. Sain l6puks "eestlase" Iani ka pildi peale.

Uskumatu lugu

Sel nädalal ei ole palju teinud, peamiselt 6ppinud. Aga esmaspäeval sain toreda elamuse osaliseks kohalikus pangas... Kui mäletate, siis avasin siin endale vabatahtlikult sunniviisiliselt pangaarve selleks, et taskuraha stipendiumi näol kätte saada. Arve tuli muide avada ka neil, kes stippi ei saa. Arve avamise avalduse blanketile tuli kirjutada PIN-kood selline, mis mulle meeldiks. Mis aga silmist, see sydamest. Tsiviliseerimata kodanikuna ei kirjutanud ma koodi endale kuskile yles ja hiljem ma seda enam meelde tuletada ka ei suutnud. Yritasin ikka automaati moosida, aga tema vastas kindlalt ei:( Igatahes, peale poolrahatut nädalavahetust suundusin esmaspäeval panka muret kurtma. Ja mida ma kuulen! Selleks, et oma kaart uuesti aktiveerida, ei anna nad mulle uut koodi ega midagi! Vähe sellest - minult n6utakse, et ma kirjutaks avaldusele oma kood! Pyydsin esialgu viisakalt ja alandlikult jaapani keeles seletada, et ma ei mäleta oma koodi, ma ei saa seda kirjutada. Panganeiule tundus see vist nii uskumatu loona, et ta arvas, et ma ei saa aru, mida ta palub mul teha. Hakkasingi l6puks uskuma, et ma ei saa aru v6i ei saa tema minust aru... Kui ta ikka oma jonni ei jätnud, siis ma ytlesin juba k6va selge häälega inglise keeles, et MA EI TEA, SELLEPÄRAST MA JU SIIN OLEN! Siis kukkus sibama edasi-tagasi, otsis minu koodi välja, kirjutasin selle oma avaldusele ja kasutangi nyyd sedasama koodi. Ei mingit turvalisust... Jaapanis ilmselt ei eeldata, et keegi v6ib oma PIN-koodi ära unustada. Uskumatu! Muuseas, siin on raudteejaamu, kuhu v6i kust v6iks vabalt piletita pääseda, aga jaapanlased kindlasti ei hakkas isegi yle madala aia hyppama. Ei nad unusta ega peta... ;)

Täna sain pakikese kirjas6bralt Katsukolt. Oli mulle synnipäeva puhul suure karbitäie Hokkaido maiustusi saatnud. Ega mul neid kauaks kindlasti ei jagu, need liiga head selleks. Pealegi eksam järgmisel nädalal tulemas.

Ja viimastel päevadel olen andnud mitu tasuta loengut Eestist, mh yks jaapanlane tahab Eestist oma 6ppetöö raames essee vms kirjutada. Mingi kirjatyki igatahes.

Kodukylastus

Täna veetsin 10 tundi jaapani perekonna seltsis, kes elab Hirakata naabruses asuvas Katano nimelises linnas. Oma 6ekesest Yurist ma juba rääkisin, täna nägin ära ka k6ik teised pereliikmed. Isa Shinichiro ehk Jim töötab Panasonicus insenerina. Praegu nikerdab mobiiltelefonile telekat kylge panna, järgmisel aastal pidi turule tulema. Kogu tehnika nende kodus on loomulikult Panasonic. Töökoht on kodust eemal Gifu prefektuuris, mis tähendab seda, et ta viibib kodus vaid nädalavahetustel. Ema on koduperenaine, on McDonaldsis natuke töötanud. Vend Shinichiro 6pib Naganos (mitte Nagoyas, nagu ma varemalt olen kirjutanud) ja käib veel vähem kodus kui isa.
Täna viidi mind k6igepealt okonomiyakit sööma, sain seda ise praadida! See oli k6ige parem okonomiyaki, mis ma söönud olen... Pärast t6mbasime kodus hinge ja siis läksime Osakasse Osaka kindlust vaatama, venna jäi koju. See kindlus on vist yks väheseid ajaloolisi vaatamisväärsusi Osakas. Selle vaateplatvormislt avanes väga ilus vaade linnale ja mägedele selle ymber. Fantastiko! Pärast läksime koju ja ema tegi väga maitsva koduse roa. Ja oh yllatust! Neil oli minu jaoks ka synnipäevatort varuks! Siis toodi mind koju ja siin ma nyyd olen. Päev oli ysna väsitav. Emaga rääkisin jaapani keeles, vennaga jaapani keeles, isaga inglise keeles ja 6eke oli yldse peamiselt vait. Yldiselt ma oleks nagu peamiselt isale kylla länud;) Järgmine kord tahavad nad mind panna sushit tegema. Mulle sobib! See saab toimuma millalgi oktoobris.

Kirjas6ber Katsuko

... ma ei kohtugi temaga oma siinviibimise ajal, kuna tema tervis on halb. Sellest on hirmus kahju, sest rohkem ei pruugi meil v6imalust kokku saada enam yldse tullagi. Olen Katsukoga olnud kirjavahetuses alates 1999.a., kui 6petaja Eri saatis oma 6pilaste aadresse Jaapani Eesti S6prusyhingule Hokkaidol. Katsuko noppis minu aadressi kuskilt ajalehest välja ja kirjutas mulle. Nii jäänudki, siiamaani saadame yksteisele nii kirju kui nänni. Seekord v6tsin tema jaoks spetsiaalselt ema tehtud kurgisalatit kaasa. Nii uhke oleks olnud see talle isiklikult yle anda, aga saadan siis ka selle pakiga. Katsuko tegi mulle kolli eile 6htul ja helistas mulle. See oli mu esimene jaapanikeelne telefonik6ne! Uhh, kyll väsitas ära. Oli just näinud telekast Baruto-sani, oli yhe v6idu jälle noppinud. Ja ilmselt Baruto-sani pärast oli ka Eestist saadet näidatud. Kyll ma saan siin 6itseda nii- ja naapidi, et tema kaasmaalane olen;)

Mizuto-san

Neljapäeval sain l6puks ometi kokku oma Speaking partneriga! See on selline partner, kellega ma peaks teoreetiliselt kogu aeg jaapani keeles rääkima, et keel suhu saada. Ei olnud temast enne kohtumist eriti mingit ettekujutust. Teadsin temast vaid niipalju, et ta 25 aastane noormees, kelle hobid on surfamine ja reivipeod. Sain juba ette 6nnesoove, sest noormehed pidid Speaking partneritena tydrukutest rohkem rääkima. Tydrukud aina kihistavat:) Kui ma Mizutod nägin, pidin aga suisa kreepsu saama (heas m6ttes ikka) - Mizuto on tugeva kondiga ja minust k6vasti pikem. Ja mul läks suisa meelest ära, et tahtsin ainult jaapani keeles rääkimist proovida, kuna ta puhub inglist väga hästi. Homme lähen temaga l6unale ja ytlen siis kaks k6va s6na irw.

Karaoke

Käisin nädala sees mitu korda karaoket laulmas. Esimene kord oli kolmapäeval, 21. septembril. Otsustasin synnipäeva puhul m6ned näod kaasa haarata ja proovida, mis välja tuleb. Ega suurt tulnud midagi, see et ma viisi pean, ei tähenda, et ma laulda oskan, ja pealegi on k6ik laulud sellised, mida ma pole elus laulda yritanudki. Liinal ja Kaisal tuli kyll ysna hästi välja, nad olid juba korra harjutanud ka;) Hiroyuki laulis enamvähem minu moodi;) Igatahes oli kena 6htu, Hiroyuki organiseeris mulle isegi yhe tagasihoidlikku lillekimbu! Väga armas.
Järgmisel päeval läksin teise seltskonnaga samasse kohta l66ritama - Kaisa, m6ned ameeriklased, yks inglane ja m6ned jaapanlased. Kus need viimased olid alles k6rid, laulsid nagu staarid! Pole ka ime, kui synnist saati 2 korda nädalas karaoket käid harjutamas;) Karaokebaaridega on see hea lugu, et joogid, k.a. alkohol käib tunnihinna sisse. Mis viis selleni, et läksin seekord viskiga liiale, öäkk. Tänu Kaisale ma siiski rentslisse konutama ei jäänud, vaid jalutasin koju. Koduteel kohtasin sakslast, kes oli jube 6nnelik, et eestlast kohtas. Nyyd ta tunneb igast Balti riigist kedagi!

Nara reisist veel veidi

Nara jutu jätkuks niipalju, et need templid, mis esmaspäeval läbi j6udsime kolistada, olid:
1) Kofukuji, mis on kuulus selle poolest, et on veetud Narasse Kyotost 710.a. seoses pealinna yleviimisega Narasse;
2) 8. sajandist pärit Kasuga Taisha, mis on kuulus oma laternafestivalide poolest ja selle poolest, et shintoismi templina ehitati täielikult ymber iga 20 aasta tagant kuni 19 sajandini ja
3) Todaiji, mis on kuulus maailma suurima Buddha kuju (Daibutsu) poolest ja maailma suurima puitehitise (Daibutsu-den) poolest. Daibutsu (746.a.) on 16m k6rge ning sellesse on valatud 437 tonni pronksi, veel on kasutatud 130 kg kulda (ahh!).

Nara

Esmaspäeval, 19. sept käisin Naras, Jaapani kunagises pealinnas. See ei ole kuigi kaugel, vast tunnike-poolteist rongis6itu v6i umbes nii. Peaaegu kogu kultuurivaramu on koondunud Kyoto-Nara piirkonda. Ei Kyotosse ega Narasse v6i minemata jätta, eriti kui juba nii lähedal elan! Ikka yhes Liina ja Kaisaga, seekord yhinesid meiega kolm jaapani poissi Yu, Hiroyuki ja Tomohiro. Ainult Tomohirot polnud me neist veel näinud. Kolistasime mööda templeid ja parke. Terve linn on täis hirvi nagu India on täis lehmi. Hirved teavad isegi seda, et yle tee minnakse rohelise tulega! Emased nägid k6ik päris kobedad välja, aga isased olid kuidagi äbarikud ja rääbakad, sarved k6igil maha l6igatud. Ma vaatan kodust järgi, mis templites käisime ja siis panen need ka kirja. Teil ilmselt poogen, kus ma täpselt käisin, aga ise tahan ka hiljem mäletada;)

Eile peamiselt 6ppisin yhikas, aga vaatasin ka Bram Stoker´s Dracula filmi. Böö, tobe film. 6ppimisega on yldiselt pahasti. 6pin mis ma 6pin, aga tulemused on ikka kasinad:( Täna lähen synnipäeva puhul karaoket laulma, aga siis rohkem meelelahutusi enam plaani ei v6ta, pyhendun ainult 6ppimisele;)

Hevimetal kontsert Osakas

Laupäeval, 17. sept käisin Liina, Kaisa, Richi ja Meelisega Osakas hevikontserdil. Ma sellest eriti pikalt ei viitsi kirjutada, sest ykspäev ma yritasin, aga siis kui valmis sain, tegi arvuti bööööö ja näitas trääsa:( Liina on sellest ilusa loo kirjutanud ja palju pilte ka juurde pannud. Lugege Liina blogist pealkirja "rokk-öö" alt!

Siis kui Liinast-Kaisast-Tetsurost lahku l6ime, tegin oma elu jooksu! Esimene jooks oli suht m6ttetu, sest Shinsaibashis jäi veel oma 15 minutit aega istuda ja rongi oodata, aga Yodoyabashis... siis jooksis vist kogu rongitäis elu eest Osaka sisese Midosuji liini pealt Keihan (Osaka-Kyoto) liini peale. Olin valmis alla andma ja hommikust rongi ootama, aga vedasin ikka välja. Mul-Richil vedas, aga Meelise kahjuks s6itis see rong ainult Kuzuhani (sinna, kust ma eelmisel nädalal öösel jala koju tulin, mitusetu peatust enne tema peatust) ja ta pidi sealt jupp maad jala edasi minema. Vot selline lugu.

StepMania

Reedel, 16. sept proovisin mängida uut mängu. Esmalt olin palutud 6htusöögile, Rich keetis spagette sellesse yhikasse kolimise puhul. Ta oli siiani teises yhikas. Olid 6ite hääd! Poldki enne selles koledas köögis muud teinud kui paar korda kohvi keetnud. Kohv on siin ka muuseas nagu maitiamis - keeda ja keeda, aga ikka pole nagu see 6ige:) Seda 6iget tassikohvi ei saagi teha, sest kui selle puru siin liguma paned, siis vett see palju tumedamaks kyll ei tee. Aga pole viga, sellises kliimas sobibki tee palju paremini.

Niisiis, s6ime Liina ja mingiste tyypidega veel spagette. Pärast 6petas Rich meile StepManiat ehk KGR-i. Ehh, on see alles jube mäng, ma kaotasin mitu korda tasakaalu, korra lajatasin päris lapiti laiali. Mäng seisneb selles, et arvutiga on yhendatud matt, mille peal on nooled. Arvutis hakkab lugu jooksma ja nooled hakkavad jooksma. Mängija peab täpselt nende noolte järgi matil tantsima. Isegi väga algajate tase oli meile suht keeruline... Jummala lahe mäng, aga me Liinaga olime ikka nii jube kobad... Me harjutame kindlasti veel.

Minu väike 6de Yuri

Neljapäeval, 15. sept sain kokku oma Home Visit perekonna esindaja, 6ekese Yuriga. Home Visit perekond on selline perekond, kellega yhikas elav välistudeng saab midagi koos ette v6tta selle m6ttega, et kontaktid jaapanlastega ei jääks väga piiratuiks. Neil, kes kodudes elavad, ei ole seda niikuinii karta:)


Minu 6de Yuri on 19-aastane ja ta 6pib Kansai Gaidai ylikoolis inglise keelt. Samal ajal käib ta osalise koormusega tööl hambakliinikus ja kasutab liiklemiseks sageli mootorratast. Minu vend on 20-aastane ja 6pib Nagoyas biotehnoloogiat, kui ma miskit sassi ei aja. Isa töötab ka kuskil mingis teises prefektuuris, nii et koju on jäänud ainult Yuri koos emaga. Kui me Yuriga kokku saime, proovisin rääkida ainult jaapani keeles. Ja te kujutage ette - see 6nnestuski! Terve tund aega puhusin jaapani keelt nagu kulda;) OK, see on liialdus, aga minust oli v6imalik aru saada. Me saame uuesti kokku nädala pärast, siis ma näen ehk ka uut ema ja vennakest.

Katile kylla

Kolmapäeval, 14. sept kylastasime Meelisega Kyotos elavat Katit. Meelis arvas, et Osaka peamised punktid on nyyd nähtud ja ta teeb nyyd Kyotole väikese tiiru peale. Kati 6pib Kyoto ylikoolis antropoloogiat ja t6lgib raamatuid jaapani keelest eesti keelde. Ta on siin juba mitmeid aastaid elanud ja on j6udnud end siin m6nusasti sisse seada. Kati, Meelise ja minu yhine nimetaja on meie jaapani keele 6petaja Eri. Meelis oli minu grupikaaslane, aga Kati oli minust aasta v6rra eespool. Igal juhul veetsime m6nusad 6htutunnid Kati ja tema elukaaslase, Tsiilist pärit Christiani seltsis, kes 6pib siin arstiks. Hommikul p6rutasin mina kooli, Meelis Kyoto peale rändama. Rongis6idu kasutasin jälle 6ppimiseks ära. Natuke jäin kahjuks kooli hiljaks, sain oma esimese punase märgi kirja:(
Pildi peal on Kati ja Christian.

Meelis Hirakatas

Teisipäeval, 13. sept käis Meelis Hirakatas. Olin terve pika päeva ära uimerdanud ja kavatsesin koju magama minna. Jupikese teed tulin koolist koju koos ameeriklase Richiga. Siis ta vist vaatas, et ma näen väga hale välja ja ta andis mulle lahkelt oma jalgratta, et ma ikka ruttu magama läheksin. Sain ruttu koju kyll, aga enne kui ma toauksest sisse j6udsin astuda, helistas Meelis:) Panin siis padavai teistpidi jälle minema, unigi j6udis tänu sellele k6vasti lahtuda. Kuna ma ekskursiooni ei oska Hirakatas teha, siis me lonkisime niisama jaama ymbruses ringi ja täitsime k6htu. Meelis läks Osakasse tagasi, mina yhikasse tagasi.

Teisipäeval sain kätte ka oma kauaoodatud pangakaardi, mille juurde käib pangaraamat. Raha veel kaardil ei ole, aga varsti tuleb see ka, ma loodan. Jaapani pangandusele teeb eesti oma pika puuga ära! K6igepealt, iga automaat raha väljav6tmiseks ei k6lba. Ja selle asemel, et saldot ekraanilt vaadata, pean ma pangaraamatu automaati toppima, et automaat saldo sinna sisse trykiks! Kogu sellel asjandusel on ka kerge korruptsioonih6ng juures - ylikoolil on asjaajamiseks s6lmitud kokkuleppe yhe pangaga, mis tähendab seda, et isegi reisitsekkide vahetamiseks soovitatakse tungivalt teistesse pankadesse mitte minna.

Meelis Osakas

Esmaspäeval, 12. sept käisin Liinaga jälle Osakas. Liinal oli fotokas rikkes ja me läksime seda kohta otsima, kus fotokat parandada saab. Hevimees Tetsuro tuli meile teejuhiks, aga Jaapani aadresside systeem on nii keeruline, et jaapanlaselgi, sh osakalaselgi ei ole paljalt aadressi järgi lihtne otsitavat kohta yles leida. Aga me siiski leidsime. Ja siis helistas Meelis, et ta on Osakas! Fantastiline kokkusattumus! Olin temalt eelmisel nädalal kirja saanud, et ta teeb reisi Tokyost l6una suunas ja ta peatub ka Osakas (ta matkab telgiga, muide) ja siin ta siis äkki oligi! Saatsime Tetsuro minema;) ja läksime Meelisega sööma. Pärast yhines meiega ka Kosuke, kes vedas meid hispaania restorani.

Istusime restorani ees tänaval tundi mitu, kuni tabasime Liinaga, et viimane aeg on lahkuda, kui tahame järgmine päev kooli ka j6uda. Me algselt kavatsesime yldse ainult sutsti Osakasse ja tagasi ära käia, ei mingeid meelelahutusi. Igatahes läks meil kehvasti. J6udsime kiirustades eelviimasele rongile, aga see oli halb valik, sest ei peatunud meie peatuses. J6udsime sellega Kyotosse välja! Sealt hakkasime tagasi s6itma, aga meie peatuseni ei tulnud enam yhtegi rongi... Saime Kuzuha nimelisse peatusse, mis on Hirakatashi omast neljas Kyoto suunas ... ja sealt tulime jala. Tundmatu piirkond, kaarti ei ole, pilkane pimedus. Yhest poekesest saime siiski täpsed juhised koos kaardiga, aga ikkagi j6udsime alles kahe tunni pärast, poole kolmeks vist koju! Mina hakkasin veel 6ppima, et hommikul tunnis suud lahti oskaks teha. Magama sain pool kuus hommikul. Järgmine päev olin eriliselt tohlas...

Osaka metsikud ööd

Meie toidufestivaliga ei piirdunud, vaid suundusime edasi Osakasse kohtingule. See Kosuke, kellega Kaisa Pure klubis kohtus, kutsus Kaisa välja, aga ta ei taht nagu eriti yksi minna... Niimoodi mina ja Liinagi kaasa sattusime, nagu ihukaitsjad;) Esialgu oli suuri raskusi kokkusaamisega, nagu iga kokkusaamisega siin. Kui lepid kokku, et saad kokku selle ja tolle jaama juures, siis jaamal on tavaliselt palju sisse- ja väljapääse, mis ajab asja väga keeruliseks. A la päkapikk otsib maja, aga maja läks päkapikku otsima. Hea, et meil on nyyd telefonid!!! Igatahes leidsime l6puks teineteist. Kosuke oli kaasa v6tnud oma nagu-suure-venna Hiro, kelle kohta ta ei väsinud korrutamast, et Hiro on rikas mees. V6imalik jah, et ongi, nad m6lemad pildusid raha letti sellise kaarega, et meil pold suurt midagi vaja välja käia. Ma parem ei ytle teile, millega Hiro tegeleb, nagunii hoidis ta rohkem oma tytarlapse seltsi, kuigi tal on neid rohkem kui yks;) Kosuke hoiab madalamat profiiti, tema tegeleb naaberprefektuuris veemajandusega ja töllerdab niisama ringi.

Igatahes, k6igepealt läksime Ameerika linnaosas asuvasse Savannah nimelisse klubisse, kus sattusime peale yhele jatsbandile. Väga m6nus bänd oli, lahkudes ei pidanud nad paljuks meid isiklikult tänada selle eest, et kuulama tulime. Tegelikult olid nad Kosuke s6brad:) Sealt edasi suundusime itaalia klubisse Cinquecento, kus manustasime selliseid huvitavaid jooke nagu Sex on the Beach ja ... ei, mu s6rmed ei paindu seda sisse toksima. Ytleme nii, et see oli yks ropu suuga kauboi. Siis hakkas nagu tantsujalg alla kasvama - maandusime Playpal nimelises klubis. Vat see oli lahe koht! Rahvast oli mitte liiga palju ja ka välismaalasi oli mitte liiga palju. Selline raju muusika, et sai end tyhjaks tantsitud, järgmises klubis me juba tukkusime.

Hommikul maandusime Kosuke kodus, mis 6nneks ei olnud väga kaugel. See oli imepisike ja kole k6rgel! Kes mu Kalevi tänava korterit mäletab, see kujutab ette kui väike see oli, teistele - umbes 20 m2 (pigem vähem) koos vannitoa ja kööginurgaga. Väike tukk ja juba pyhapäeva 6htul olimegi kodus tagasi! Heheh

Toidufestival

Pyyan siis nyyd vahepeal kaotatud aja jälle tasa teha. See oli juba eelmisel laupäeval, 10. sept, kui tyrklane Mart korraldas "rahvusvahelise toidufestivali". Tema tegi supileent ja tyrgi kohvi, meie Liinaga kartulisalatit ja kama, jaapanlased omi roogi. Austraallane t6i kokakoolat:) Yhe tyhipalja kartulisalati tegemine ei ole lihtne ettev6tmine, kuna poes lihtsalt ei tunne asju ära! See oli muuseas esimene kord, kus me nii suurde poodi sattusime, et ei osanud kohe ollagi. Muidu juba 100 m2 suuruseid poekesi kutsutakse siin suupadeks ehk supermarketiteks;)
Kartul oli nagu kartul ja sibul samuti, aga see, mida me kurgiks ostsime, ei pruukinud kyll kurk olla. Hapukoort kas ei eksisteeri v6i me ei leidnud, nn bulgaaria jogurt on meie hapupiim jne, aga l6puks tuli ikkagi söödav asi välja. Maitses meile ja maitses teistelegi! Oleks tahtnud rosoljet teha, aga peeti ja heeringat siin vist ei sööda.

Telefonisaaga l6ppenud

Hurraaa! Telefonisaaga on nyyd l6ppenud. V6ttis aega mis ta v6ttis, aga eelmisel reedel (siis 9. sept) kätte sain ja ära t6in! Sellega saab pilte teha ja kukke lindistada ja igast muudki nalja teha:) Kahju, et seda Eestis ei saa kasutada, see nii ilus asi. Mul pole nii ilusat mänguasja veel olnudki!

Väike paus

Tuhat tulist vabandust, et ei ole j6udnud sel nädalal oma blogi täiendada! Täitsa piinlik on... Viimane nädal on nii tormakas olnud, et isegi 6ppimisega on natsa nigelalt;) Liina lahkel loal panen siia viite tema blogile, siis saate vähemalt osaliselt aimu, millega ma tegelenud olen. Kirjutan varsti ise ka! Siin ta siis on:

http://menope.blogspot.com

Hipphopp

Mul on nyyd oma elektrooniline s6naraamat! Iga jaapanlase jaoks on selline kaasaskantav märkmiku suurune asjandus samamoodi enesestm6istetav asi kui mobiiltelefon. Kott on nyyd kergem, ei pea päris s6naraamatuid nii palju vedama. Ostsin selle koleda nimega soome poisi käest tema vana ära. Ei näe kyll nii moekas välja, kui v6iks - ses m6ttes, et noored jaapanlased on väga moelembesed, mehed isegi rohkem kui naised:)

Ka telefoniost edeneb. Tänane käik läks juba asja ette! Homme lähen linnavalitsusse mingit paberit tooma, siis saan l6puks lepingu s6lmida irw. See-eest aga sattusime tohutu suurde raamatu- ja muusikapoodi. Ma maakas pole nii suurt näinudki! Kuulasime jaapani muusikat ja lonkisime niisama riiulite vahel. Lugu päädis sellega, et mingid hipphopparid kutsusid meid välja. Täna me veel ei läinud, sest homseks vaja koolitöö ära teha. Järeldus - käesolevate ja varasemategi vaatlusandmete alusel ei ole need jaapani mehed sugugi nii hirmus häbelikud, kui esialgu paista v6ib;)

Nabi ja viipekeel

K6igepealt, Nabi ei teinud meile hullu miskit. Läks öösel Okinawast (l6unapoolseimast saarest) yle Jaapani merele ja olla v6tnud nyyd suuna Hokkaido (p6hjapoolseima saare) poole. Okinawal olla ta kyll natuke kurja ka teinud, mujale on ulatunud niisama torminatukesed. Tokyoski on m6ni inimine hukka saanud. Siin on tunda vaid tohutut tuult, kuid 6uest kostnud häälte järgi otsustades oli siin öösel väga kole rajuilm.

6ppida on palju ja uneaeaga vähev6itu. Täna vihjasin jaapani keele 6petajale, et minu tase on liiga n6rk tema ryhma jaoks ja et ma tahaks madalama taseme ryhma siirduda, aga ta ei olnud hästi n6us:( Niisiis, tuleb yhtaegu nii 6pitud materjal uuesti yle 6ppida ja vana kohe peale 6ppida. Kui 6ppetöö mingisse rutiini hakkab juba jooksma, siis ei vast viga ka enam midagi. Elab yle:)

Täna sattusin veel yhte huvitavasse loengusse - Japanese Sign Language. Ehk siis jaapani viipekeel. Mitte sellepärast, et ma seda vajaks, aga... 6ppej6ud on nii lahe ja kodutöid ka ei anta:) Oli m6neti yllatav teada saada, et viipekeel ei ole yle maailma sugugi sarnane (ja t6esti, miks peakski olema, kui kultuurid on erinevad) ja v6ivad yksteisest ikka ysna kaugel olla. Meie 6pime Osaka dialekti:)

Homme lähen telefoniralli neljandale(!) katsele. Järjest rohkem paistab tema omamine vajalik olevat. Helistamiseks on ta siiski kallis, aga meilimiseks on ta väga asi. Telefoniga julgeks juba ilma saatjatagi kodust (hm yhikast siiski) välja minna;) Viss mi lakk! Selle nn kodu aknast paistab muide surnuaed ja ma näen seda ainult sealt, sest tänavalt teda näha ei ole. Surnuaed on k6rge myyri taga (huvitaval kombel peidetakse paljud asjad siin sedamoodi v66ra pilgu eest ära) ja rohelist seal suurt ei paista. Ainult hauakivid, suuremad ja väiksemad. Ja veel kodust - tualetis käiakse spetsiaalsete tualettruumi sussidega ja pott ei ole niisama pott, vaid terve systeem, mille kasutamiseks on k6rval suur juhtpaneel nagu pesumasinal;) Kuigi siinsed pesumasinad on vanamoodsad, ma ei saagi programmi valida! Mitte et ma sellest puudust tunneks, sest juhend oleks nagunii puhtas jaapani keeles... Ehk sellepärast ongi meile sellised lihtsad mudelid paigaldatud. Peaaegu nagu Riga masinad:)

Kui hästi läheb, siis detsembris teen äkki yhe treti L6una-Koreasse. Kompanjon on olemas, kas see ka teoks saab... Näis. Järgmise korrani!

Kinkaku-ji

Reedel sai jälle telefoni ostmist yritatud. Hale läbikukkumine, sest seekord leidsime yles poe, kust vana kala, sakslane Guido soovitas telefoni osta, aga lepingu s6lmimiseks oleks nad tahtbud saada koolilt t6endit selle kohta, et me vähemalt aasta Jaapanis viibime. Teine variant oleks osta kaarditelefon, aga möhh... need on koledad ja kasutamine on tunduvalt kallim. Meil oli kaasas jaapani keeles osav soome poiss Niku (jah, t6epoolest selline nimi!), aga tal ei 6nnestunud ka neid pehmeks rääkida:=)

Laupäeval käisime Kaisa, Liina, Karoliina ja viimase s6bra Mayuga Kyotos Kinkaku-ji paviljoni vaatamas. Fantastiline! Poleks iial varem ette osanud kujutada, et ise kunagi seda oma ihusilmaga näha saan, aga nyyd on ta nähtud! Tänu sellele hakkan juba rohkem hoomama ka seda, kuhu ma tegelikult sattunud olen. Olete ka v6ib-olla kuskilt ilupiltidelt seda lehtkullaga kaetud templihoonet näinud. Tore oli see, et kylastajad olid mitte ainult välismaalased, vaid peamiselt hoopis jaapanlased ise. Siseturism, väga armas. Enne Kinkaku-ji kylastamist käisime korra läbi ka Keisripalee pargist, aga seal me kaua seekord ei peatunud, kuna Mayu, kuigi ta elab Kyotos, ei olnud ka Kinkaku-jid näinud. 6htul linna peal hängides sattusime toredasse raamatupoodi, kust sain endale väga hea hinnaga peaaegu kapsaks loetud Lonely Planeti reisijuhi ja Tokyo kaardid. M6lemat hakkab kindlasti vaja minema.
Avastasin, et rongide kasutamine on siin k6igest hoolimata yllatavalt lihtne.

Täna on ilm jahe, hommikust saati on kogu aeg sadanud. Pole ka ime, arvestades asjaolu, et supertaifuun Nabi läheneb Jaapanile. Minu 6nneks ta Osakasse t6enäoliselt ei satu, kui ta just suunda ei kavatse muuta, aga L6una-Jaapan on kyll m6neti ohus. Nabi tähendab korea keeles liblikat, ehk ta lendab Jaapanist liblika moodi graatsiliselt ka yle, nii et kellelegi haiget ei tee.

Hazard

(Ikka) juhus on meid täna kokku viinud heavy-muusikat viljeleva jaapanlase Tetsuroga. Tetsuro on kevadel sama ylikooli l6petanud hästi ilusate pikkade juustega noormees, kes elab Osakas ja tuli täna Hirakatasse vaatama, kas ehk komistab siin m6ne soomlase otsa. Leidis soomlase ja leidis paar eestlastki, mille yle tal paistis väga hea meel olevat. Tetsuro veetis sel suvel m6ned nädalad Soomes soome keelt 6ppides ja ta käis selle aja sees ka Eestis, sellest see huvi. Tetsuro lubas meid oma bändi kontserdile kutsuda, selle 6-liikmelise bändi nimi on Hazard. Tema laulab seal. Kahjuks ei pidavat heavy-muusika siin eriti popp olema, seega ei olevat tal eriti publikut. Parematel päevadel on olnud 300 kuulajat, aga tavaline on nii umbes 10-pealine publik. Veetsime lustaka 6htupooliku sushirestoranis ja linna peal ekseldes. 6nneks sattusime ilma suuremate probleemideta täiesti kogemata koju tagasi:=)