Osakas hängimas

Täna käisime jälle Osakas. 6iget eesmärki seekord nagu polnudki, v.a. see, et soomlanna Karoliina oleks tahtnud kuskilt sularaha välja v6tta, sest Hirakatast ta yhtegi adekvaatset automaati pole siiani leidnud. Peale minu ja Karoliina veel Liina ja Kaisa ning jaapanlanna Tomoko. Kaisal oli eelmisel nädalal fantastiline juhus kohata Tomokot, kes on aasta aega Soomes Kuopios 6ppinud ja valdab soome keelt vabalt! Jagab ka eesti keeles matsu välja. K6ige suurem elamus oli see, et leidsime OTSEtee Crystal nimelisest jaamast Pure klubini, kuhu me eelmisel korral mingil p6hjusel ei sattunud. Selle asemel tegime tookord suuuuure ringi kvartalile peale!

Osakas on tunda, et oled suurlinnas. Hirakata tundub Osaka k6rval nagu väikelinn, selline rahulik ja intiimne, kuigi elanikke on siin sama palju kui Tallinnas. Tallinn mulle kyll rahulik ja intiimne ei tundu:=) Igatahes j6lkusime seal niisama ringi ja oleks äärepealt seksiäri tänavale sattunud, kui Tomoko poleks meid tagasi t6mmanud. Me ikkagi siivsad tydrukud siin k6ik;) Muud me ei teinud kui et jalutasime shoppamise tänavatel, vahtisime moodsaid inimesi ja käisime yhes natuke naljakas kohas söömas. Tänaval proovisin Yu poolt soojalt soovitatud takoyakit, mis polnudki hirmus, kui arvestada, et takoyaki on kaheksajalapallid taignas. Pachinko (see nende kasiino vms) kohti on iga nurga peal ja need on oi kui lärmakad. hämmastav, kuidas seal sees saab yldse istuda. Kuna m6nel meist oli vaja ka homseks kodutööd teha, siis pyhendasime ka sellele veidi oma aega. Istusime otse tänavale maha. Koju j6udsime suhteliselt hilja ja Karoliina oli rahamasina yldse ära unustanud. Jaamas ta mingisuguse leidis, aga ka see ei tahtnud midagi anda:=)

Kuigi olen nyyd juba mitu korda rongidega s6itmas käinud, ei ole ma ikka veel kindel, kas ma yksi julgeksin kuskile rongiga minna. Pärast satun ei tea kuhu, ja tagasi ka ei oska enam tulla. Tähendab, ikka tuleb see mobiiltelefon ära osta, siis saab vähemalt operatiivselt abi kutsuda, kui olukord nutuseks kisub.

Päeval jutlesin ameeriklase Ridge´iga, kes oli väga 6nnetu, kuna ta armastab second-hand poodides shopata, aga ta ei ole siit midagi veel leidnud. Minulgi naisterahvana ei ole nii palju riideid kaasas kui tema endale Ameerikast kaasa tarinud on... Ehh

Raamatute all lookas

Eile algas suur raamatuhunnikutega ringijooksmine peale. Igas aines on vaja osta mingi hunnik materjale, aga ostmine ei ole mitte kergete killast neile, kes tavapäraste protseduuridega harjunud ja raha kulub ka koledal kombel. Jaapani keele raamatutega on lihtne, need saab raamatupoest kätte. Teiste ainete jaoks aga annab herr professor k6igepealt paberityki, millele on aine nimi ja materjalide hind peale kirjutatud. See summa tuleb raha kujul toppida masinasse (masinaid on muide yles pandud igale poole vaat et igaks elujuhtumiks), mis laseb selle kohta tseki välja. Nende kahe paberitykiga tuleb minna veel kolmandasse kohta, et materjalid l6puks kätte saada. Uhhh. Ja need ei ole mitte kerged tykid! Näiteks yks papka, mille ma juba välja olen ostnud, sisaldab koopiaid erinevatest artiklitest oma poole koopiapaberi paki jagu.

Mainisin yleeile Issues... kursust, eile käisin ka esimesed teiste valitud kursuste tunnid läbi - Peace, Development and Democratization ja Asian Economic Integration and Globalization. Olen nyyd hädas nagu mustlane mädas! Kui k6ik kolm kursust v6tta, siis mul meelelahutusteks ilmselt palju aega ei jää, v6i saab kannatada 6ppetöö. Aga k6ik on sellised, mida tahaks v6tta... Peace kursuse raames saaks Hiroshimasse minna ja Jaapani vanglat kylastada. K6lab uhkelt?

Muud ei j6udnudki eile teha:=( V6i siiski-siiski! Lasin ilmutada oma esimese filmi ja selle sain ma eile kätte! Milline r66m, sest pildid olid k6ik ilusti ka välja tulnud! Ilmutamine on siin odavam kui Eestis isegi juhul, kui ma pildid ka CD peale lasen panna. Järgmised filmid lasen kindlasti k6ik CD peale panna ja siis saab ka siin blogis neid rohkem olema. Varsti saabki jälle yks film täis.

Kool algab

Täna algas kool peale. Minu esimene tund oli aines Issues on Contemporary Japanese Society and Culture. 6ppej6ud on väga lahe karvik, nii et sellest ainest loobumiseks pole p6hjust. Aine läbimise tingimused ei ole ka ylearu karmid. Arvasin, et olen j6udnud juba paljusid koolikaaslasi näha, aga 30-pealisest karjast olin kindlasti näinud ainult kolme:=( Homme saan nuusutada ka k6iki teisi ained, mis ma omale tunniplaani olen pannud, sh jaapani keelt. Tasemetest läks mul yllatavalt hästi, kuigi jah, selle aja peale, mis ma kodus jaapani keelt 6ppinud olen, v6inuks ka paremini minna khm.

Jaapani keele tunnid on siiani toimunud otse elus. Pyyan tänaval ja poes ikka japsi puhuda ja yldjuhul saab sellega ilusti hakkama! Täna läksime (juba teisel katsel) omale telefoni ostma, aga ikka ei j6udnud pärale. Sellise keerulise operatsiooni sooritamiseks oskusi veel napib. See-eest saime kohalike, kaasa arvatud purjus jaapanlasega juttu vesta. Purjus jaapanlasi yldiselt tänaval ei näe - tänane oli esimene, keda ma päevavalges olen kohanud, seegi kollitas vaid raudteejaamas ja kaugemale ei läinud. Tema pika omakeelse jutu tuum oli selles, et tema pea on vana ja tema enam inglise keelet ei oska, ning temale meeldivad välismaa naised. Jaapani naised ei pidavat nii toredad olema. Tema nendega ei abielluks;=) Teine jaapanlane, kellega jutlesime, yllatas sellega, et teadis Eestit ja luges meile k6ik Balti riigid yles.

Aga mis eriti vahva - sain täna oma esimese tiguposti kirja! Selle saatis minu Tokyos elav s6branje Asami, kellega ma kohtusin Taanis 2 aastat tagasi. Saan temaga kokku umbes 2 nädala pärast. Super!!!

Kappa Sushi

Täna sattusime sööma toredasse kohta, v6imalik et selle nimi on Kappa Sushi. Ja seda tänu juhusele, nagu siin paljud asjad synnivad. Meid viis sinna tyrklane Mart - nii nime kui välimuse järgi v6iks ta olla vabalt ka eestlane:=) Sushibaar meenutab omal moel karussell-lypsiplatsi, kui see teile midagi ytleb. Suurde saali on paigutatud lauad, nende vahel jooksevad lindil sushid. Mis meeldib, selle t6mbad endale lauda. Sushid paiknevad kahekaupa erivärvilistel taldrikutel ja maksmine toimub selle järgi, mitu taldrikut oled tyhjaks söönud. Nämm-nämm!! Ka kooke ja muud sellist kraami liigub lindil.

Minu postiaadress

Eriti tähtis teadaanne!!! Postiaadress on selline:

c/o Center for International Education
Kansai Gaidai University
16-1 Nakamiyahigashinocho
Hirakata-City
Osaka 573-1001
Japan

Kui ma olen teile andnud oma yhika aadressi, siis see ei kehti!!! Kehtib juhul, kui te mulle kylla tulete;=) Ootan kirju...

Osaka ööelu

Öö vastu pyhapäeva möödus Osakas. See juhtus kuidagi poolkogemata, k6ik olid nagu Hirakata-matsurilt pittu minemas... Meie st mina, Liina ja Kaisa (tavaline gäng) nagu tahtsime minna ja nagu ei tahtnud... Ikkagi terveks ööks välja minek, sest peale 11 6htul poleks enam yhikasse lastud. Me siiski läksime ja see oli 6ige valik, sest igal juhul oli see l6bus! Kamp oli tohutu suur, oma 30-40 inimest, jaapanlased nii suurtes gruppides yldjuhul ei liigu:) Yu viis meid PURE nimelisse klubisse, mille eriline v6lu seisneb selles, et kui oled lunastanud sissepääsu (mis naistele on meie rahas umbes 230 kronu), antakse sulle sisenemisel kaasa plastmassklaas ja soovitus - joo nii palju kui suudad! T6epoolest - kogu öö on joogid tasuta! Selle eest aga on ka rahvast metsikult palju. Vähegi suuremate poognate tegemine tantsup6randal on pea v6imatu. Kui ma veel m6nele sellisele rajupeole satun ja kui ma varsti jalgratast ei osta, siis v6ib juhtuda, et jään m6ned numbrid väiksemaks:=) Ka k6rvadele oli see pidu ränk kogemus...

Osakas poolel teel kluppi. Minust paremal eemal paistab David Mehhikost, kes unistab sellest, et kunagi lund näha.

Hirakata-matsuri

Hirakatas korraldatakse perioodiliselt spetsiaalsed festivale/pidustusi Hirakata-matsuri. Laupäeva 6htul on linn jaama piirkonnas siginat-saginat täis. Kahel pool linnavalitsuse hoonet on 2 lava, millest yhel laulavad viisakad esinejad nagu keegi must mees Armstrongi laulmas, ja rahvapillimängijad, teisel aga myttab stiilipuhas lääne tymakas. Lapsedki on r66msad, kui saavad numma-numma-jee j2rgi laval tantsu vihtuda! Paljud jaapanlased, k.a. lapsed, on peo puhul kimonoisse riietatud. Pidu seisneb selles, et kuulatakse esinejaid, tantsitakse kaasa, kirjutatakse soovisedeleid) need seotakse puuoksa kylge ja nii j6uavad need taevasse), nauditakse plastpudelikunsti (see v6ib-olla ei ole iga kord kavas, aga mine sa tea), pyytakse vannist mingeid pall-vidinaid (enamasti lapsed), syyakse ja juuakse.
See on romantiline öö, vaadatakse tähti taevas ja mida veel, muinasjutt on sarnane meie Koidu ja Eha loole. Sellest ja muust rääkis meile kohalik mees, kes end meie seltskonda poetas. Teisel pool tema k6rval on soomlanna Kaisa. Et mitte liiga kauaks selle jaapanlase v6rku takerduda, tuli meil peaaegu et jänesehaake teha;=)

Kas Eesti on ikka veel Hollandi osa?

Eestlane olla on uhke ja hää! Yhtepidi on hämmastav, kui palju teatakse siin Eestit, aga teistpidi jälle - kui rumalaid kysimusi suudetakse kysida! Pealkirjana k6lav kysimus ei esitatud kyll mulle, aga v6ite arvata, et esitaja oli ameeriklane. Enamus ameeriklasi paistab olevat elus sees mitte kuulnudki, et selline koht nagu Eesti on olemas. Samas eile sain topeltyllatuse osaliseks.
K6igepealt - k6ik tudengite kodulipud on kooli juures vardasse aetud, välja arvatud Eesti (ja v6ib-olla veel m6ne pisiriigi) oma. Anname selle andeks, kuna eestlasi ei ole selles koolis varem nähtud. Seda suurem oli r66m, kui eile toimunud avaaktusel oli yles riputatud ka Eesti lipp. Veel suurem oli aga yllatus, kui millalgi peale tseremooniat saime kokku ameeriklasega, kes oli tohutult 6nnelik, et kohtas eestlasi!!! Esialgu oli muidugi raske uskuda, miks see kedagi nii 6nnelikuks peaks tegema, aga ilmnes, et noormehel on Eesti juured. Kahjuks ei tea Ian Dimitri Eestist suurt midagi, kuna tema vanavanemad, kes m6lemad olid eestlased, jätsid Ameerikasse j6udes minevikuga hyvasti ja ei meenutanud seda enam kunagi. 6petasime talle, kuidas ta peaks oma perekonnanime hääldama:=) Tema hääldusest ei saanud meiegi esialgu aru, et see peaks eesti nimi olema ja seda, et Dimitri on vene nimi, kuulis ta siin esimest korda.
Hiljem sain kokku veel yhe ameeriklasega, kelle jaoks Eesti ei olnud mitte niisama yks kummaline s6na. Ilmselt tema iiri ja slovaki juurte t6ttu. Muide, enamus ameeriklasi on v2ga 6nnetud selle p2rast, et Ameerika on selline nagu ta on ja mis seal toimub. Vähe sellest, mida herr Bush ylemaailmselt ette on v6tnud, aga see s6da on pöördunud tema enda poolt juhitava riigi kodanike vastu. Kas te kujutate ette, et veel tänapäeval jälgib keegi teie ylesastumisi, telefonik6nesid, liikumisi, ostusid, pangaarveid, loeb teie e-maile, teeb kodus salaja läbiotsimisi? Kodanikul on kyll 6igus selle peale kaevata, aga... kui t6endeid ei ole, siis ei ole midagi teha. Ameerika versioon kommunismist.
Ameeriklasi on Kansai Gaidais rohkem kui kyll, ka minu toanaaber Diana on Ameerikast. Kui välismaalasi on siin kokku 431, siis ameeriklasi on nendest 242. Teised suuremad esindused on Austraalial (vist 28 tudengit) ja Rootsil (20 tudengit) :=) Erinevaid riike on kokku lugeda 43.

Esimene nädal

...on möödunud peamiselt orienteerumise ja igasugu asjaajamiste tähe all. Te vist ei usuks, kui ma räägin, mismoodi käib kursustele registreerumine... Osa kursuseid on kohustuslikud - jaapani k6nekeel. Osa kursuseid on tungivalt soovitatavad - jaapani kirjakeel. Ülejäänud kursused on aga vabad - niiv6rd kuiv6rd. K6igepealt korraldatakse loterii, kus igaüks t6mbab endale kursustele registreerumise järjekorranumbri koos orienteeruva kellaajaga. See annab numbri omanikule 6iguse valida kursuseid oma suva järgi enne neid, kes on temast suurema numbri saanud. Minu number oli 296 ja sellegi magasin sisse. 6nneks sain registreeruda koguni kahele esimese eelistusena valitud kolmest ja kolmanda sain asendada ka OK kursusega. L6plik valik v6tab veel aega - vaatame esimesed tunnnid üle, kuidas seal ka on.
Teise naljaka asjana tuli mul avada siin omale pangaarve, sest muul moel nad mulle stippi kätte ei anna! Nii et olge lahked k6ik, kes te tahate mulle raha saata!;=) Kartsin, et tahavad mul sellega passi ära rikkuda. Arve avamise avaldusele oli vaja kirjutada kodune aadress sellisel kujul nagu ta on passi kirjutatud ja passi peab ta olema kirjutatud käsitsi! Kui seda seal ei ole, tuleb ta sinna kuidagi sokutada. Sai siis nii tehtud, et passist koopia, koopiale aadress ja sellest omakorda koopia. Tore asjaajamine. Nende paberite täitmisega seoses sain teada, et olen sündinud 46. Showa aastal. Praegu on 17. Heizei aasta. Nagu näete, käib siin ajaarvamine natuke teistmoodi kui meil. Ja mitte ainult!
Kui bussiga s6ita, siis raha ei tule maksta mitte bussi peale minnes, vaid bussi pealt maha tulles. Piletit ei anta. S6idukogemus on napp, aga huvitav oleks teada, kas uksed lüüakse nina all kinni, kui raha ei maksa... S6idud on seni piirdunud tänase Kyoto tuuriga. Iga välismaalane pandi m6nekaupa punti m6ne jaapanlasega ja saadeti Kyoto poole teele. Minu ja Liina saatjateks olid noored neiud Megumi ja Aiko, kes viisid meid 850 aasta vanusesse Kiyomizu templisse.

See on siin k6ige vanem ja kuulsam tempel. Väga ilus ja v6imas kompleks! Poolel teel ühines meiega ka teine punt, kuna nende saatjatel khm ei olnud kaarti... M6istan siiski nende kimbatust, sest tänavatel pole siin ei nimesid ega numbreid ja tundmatus piirkonnas on ka jaapanlasel siin mitte alati just lihtne 6iget kohta üles leida. Tänu sellele saime tuttavaks aga uskumatult laheda jaapani poisiga, kelle nimi on Yu. Lahedaks teeb ta see, et kui jaapani poiss on üldjuhul väga vagur, siis tema on küll kohe eriliselt jutukas ja kogu aeg peetakse teda tänaval tuttavate (enamasti siin ja seal välja kargavate meie enda välismaalaste) poolt kinni. Populaarne kuju!

Pildi peal on mina, Liina, Yu ja Hiroyuki

Saabumine Jaapanisse

Alustame sellest, kuidas ma Jaapanisse j6udsin. Lend, mis väljus Tallinnast 22. augustil 15.25 ja jätkus Helsingist 17.15, möödus turvaliselt ja peaaegu meeldivalt. Peaaegu sellepärast, et 9 ja poole tunni jooksul ei olnud v6imalik ennast kuidagi unele sättida, sest ruumi oli nagu vähe ja ootusärevus suur ja tekk oli paha ja padi torkis. 6nneks näidati peaaegu terve tee meile kinopilti vaheldumisi lennutrajektooriga ja seda oli vahepeal päris p6nev jälgida. Trajektoor kulges oodatult üle Venemaa, reisi l6puosa kulges sujuvalt üle Mongoolia, Hiina ja L6una-Korea. Aknast polnud kahjuks suurt midagi vaadata. See-eest oli üht-teist huvitavat seespool. Jälgisime reisikaaslase Liinaga teisi lendajaid, kellest paljud tundusid olevat seda nägu ja tegu, et nende reisi eesmärk v6iks vabalt olla sama mis meil - 6ppima Kansai Gaidai Ülikooli Hirakatas Osaka külje all. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi nädal on möödas, ei ole ma veel päris kindlat sotti saanud, kas Hirakata on Osakaga kokku kasvanud linn v?i lihtsalt üks Osaka linnaosa. Kaldun arvama, et see on siiski eraldi linn.
Niisiis, reisijate seas oli mitmeid noori eurooplasi, kes kohale j6udes osutusid t6epoolest meie koolikaaslasteks! K6ik sujus kenasti kuni selle hetkeni, mil tulin lennukilt maha ja pidin läbima immigratsioonipunkti. Olin nimelt rumalast peast toppinud oma tudengistaatust t6endava dokumendi pagasisse selle asemel, et see passi vahele panna. Loomulikult mind läbi ei lastud. 6nneks mind palju ei piinatud. Esialgu lükati mind küll k?rvale, aga varsti tuli jaapanlanna, kes eskortis mind mu pagasini ja sealt koos selle tähtsa dokumendiga tagasi immigratsioonipunkti. Väga palju ma sellega aega ei kaotanudki. Need, kes mulle vastu tulid, ootasid mind ära ja bussini oli niikuinii veel aega. Selline väike äpardus, aga jaapanlased olid väga s6bralikud ja abivalmis. Muidu oleks ehk päris k6he hakanud küll. Muide, lennujaam on ehitatud keset veekogu!!! Küllap see veekogu on nt Osaka laht.
Poolteise tunni pikkuse bussis6idu järel j6udsime iga roju oma koju. Minu koduks on ülikooli k6ige uuem ja suurem ühiselamu - see sai valmis vaid nädal aega enne meie sissekolimist. Kokku on neid neli, veel 10 aastat tagasi oli neid vaid 1. Magama ei julenud kohe minna, sest tekkis hirm, et kui ma äkki keset ööd näljasena üles ärkan... Kuhu siis minna?! Sundisin end üles otsima ühika nr 1, kus elab Liina, et koos söögijahile minna. Natuke aega muidugi see v?ttis, aga ei olnud viga. V6tsime kaasa tema soomlannast toanaabri Kaisa ja suundusime retkele (Kaisa istus lennukis Liina k6rval, vaid üks tühi iste vahel...:=) ). See oli pikk rännak täis ränki katsumusi ja meeldivaid kohtumisi - vahel tundus juba, et igaüks, kes vastu tuli, kippus meid teretama! Juhtub näiteks, et sind teretab mingi suvaline jaapani vanamemm, kui tema territooriumile satud, st väikestel k6rvalistel, aga miks mitte ka suurtel tänavatel (6igemini suurematel, sest mis suured nad siin nii väga ikka on) tuleb ikka m6ni v66ras nagu omainimene vastu.
K6hud saime igal juhul täis ja magama ka. Aajavahe on 6 tundi (Jaapanis algab päev varem), aga toibumise aega palju ei jäänud. Järgmisel hommikul kohe vaja tegevusse ju asuda! Uni oli magus... oli magus... oli magus...