Saabumine Jaapanisse

Alustame sellest, kuidas ma Jaapanisse j6udsin. Lend, mis väljus Tallinnast 22. augustil 15.25 ja jätkus Helsingist 17.15, möödus turvaliselt ja peaaegu meeldivalt. Peaaegu sellepärast, et 9 ja poole tunni jooksul ei olnud v6imalik ennast kuidagi unele sättida, sest ruumi oli nagu vähe ja ootusärevus suur ja tekk oli paha ja padi torkis. 6nneks näidati peaaegu terve tee meile kinopilti vaheldumisi lennutrajektooriga ja seda oli vahepeal päris p6nev jälgida. Trajektoor kulges oodatult üle Venemaa, reisi l6puosa kulges sujuvalt üle Mongoolia, Hiina ja L6una-Korea. Aknast polnud kahjuks suurt midagi vaadata. See-eest oli üht-teist huvitavat seespool. Jälgisime reisikaaslase Liinaga teisi lendajaid, kellest paljud tundusid olevat seda nägu ja tegu, et nende reisi eesmärk v6iks vabalt olla sama mis meil - 6ppima Kansai Gaidai Ülikooli Hirakatas Osaka külje all. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi nädal on möödas, ei ole ma veel päris kindlat sotti saanud, kas Hirakata on Osakaga kokku kasvanud linn v?i lihtsalt üks Osaka linnaosa. Kaldun arvama, et see on siiski eraldi linn.
Niisiis, reisijate seas oli mitmeid noori eurooplasi, kes kohale j6udes osutusid t6epoolest meie koolikaaslasteks! K6ik sujus kenasti kuni selle hetkeni, mil tulin lennukilt maha ja pidin läbima immigratsioonipunkti. Olin nimelt rumalast peast toppinud oma tudengistaatust t6endava dokumendi pagasisse selle asemel, et see passi vahele panna. Loomulikult mind läbi ei lastud. 6nneks mind palju ei piinatud. Esialgu lükati mind küll k?rvale, aga varsti tuli jaapanlanna, kes eskortis mind mu pagasini ja sealt koos selle tähtsa dokumendiga tagasi immigratsioonipunkti. Väga palju ma sellega aega ei kaotanudki. Need, kes mulle vastu tulid, ootasid mind ära ja bussini oli niikuinii veel aega. Selline väike äpardus, aga jaapanlased olid väga s6bralikud ja abivalmis. Muidu oleks ehk päris k6he hakanud küll. Muide, lennujaam on ehitatud keset veekogu!!! Küllap see veekogu on nt Osaka laht.
Poolteise tunni pikkuse bussis6idu järel j6udsime iga roju oma koju. Minu koduks on ülikooli k6ige uuem ja suurem ühiselamu - see sai valmis vaid nädal aega enne meie sissekolimist. Kokku on neid neli, veel 10 aastat tagasi oli neid vaid 1. Magama ei julenud kohe minna, sest tekkis hirm, et kui ma äkki keset ööd näljasena üles ärkan... Kuhu siis minna?! Sundisin end üles otsima ühika nr 1, kus elab Liina, et koos söögijahile minna. Natuke aega muidugi see v?ttis, aga ei olnud viga. V6tsime kaasa tema soomlannast toanaabri Kaisa ja suundusime retkele (Kaisa istus lennukis Liina k6rval, vaid üks tühi iste vahel...:=) ). See oli pikk rännak täis ränki katsumusi ja meeldivaid kohtumisi - vahel tundus juba, et igaüks, kes vastu tuli, kippus meid teretama! Juhtub näiteks, et sind teretab mingi suvaline jaapani vanamemm, kui tema territooriumile satud, st väikestel k6rvalistel, aga miks mitte ka suurtel tänavatel (6igemini suurematel, sest mis suured nad siin nii väga ikka on) tuleb ikka m6ni v66ras nagu omainimene vastu.
K6hud saime igal juhul täis ja magama ka. Aajavahe on 6 tundi (Jaapanis algab päev varem), aga toibumise aega palju ei jäänud. Järgmisel hommikul kohe vaja tegevusse ju asuda! Uni oli magus... oli magus... oli magus...