Esimene nädal

...on möödunud peamiselt orienteerumise ja igasugu asjaajamiste tähe all. Te vist ei usuks, kui ma räägin, mismoodi käib kursustele registreerumine... Osa kursuseid on kohustuslikud - jaapani k6nekeel. Osa kursuseid on tungivalt soovitatavad - jaapani kirjakeel. Ülejäänud kursused on aga vabad - niiv6rd kuiv6rd. K6igepealt korraldatakse loterii, kus igaüks t6mbab endale kursustele registreerumise järjekorranumbri koos orienteeruva kellaajaga. See annab numbri omanikule 6iguse valida kursuseid oma suva järgi enne neid, kes on temast suurema numbri saanud. Minu number oli 296 ja sellegi magasin sisse. 6nneks sain registreeruda koguni kahele esimese eelistusena valitud kolmest ja kolmanda sain asendada ka OK kursusega. L6plik valik v6tab veel aega - vaatame esimesed tunnnid üle, kuidas seal ka on.
Teise naljaka asjana tuli mul avada siin omale pangaarve, sest muul moel nad mulle stippi kätte ei anna! Nii et olge lahked k6ik, kes te tahate mulle raha saata!;=) Kartsin, et tahavad mul sellega passi ära rikkuda. Arve avamise avaldusele oli vaja kirjutada kodune aadress sellisel kujul nagu ta on passi kirjutatud ja passi peab ta olema kirjutatud käsitsi! Kui seda seal ei ole, tuleb ta sinna kuidagi sokutada. Sai siis nii tehtud, et passist koopia, koopiale aadress ja sellest omakorda koopia. Tore asjaajamine. Nende paberite täitmisega seoses sain teada, et olen sündinud 46. Showa aastal. Praegu on 17. Heizei aasta. Nagu näete, käib siin ajaarvamine natuke teistmoodi kui meil. Ja mitte ainult!
Kui bussiga s6ita, siis raha ei tule maksta mitte bussi peale minnes, vaid bussi pealt maha tulles. Piletit ei anta. S6idukogemus on napp, aga huvitav oleks teada, kas uksed lüüakse nina all kinni, kui raha ei maksa... S6idud on seni piirdunud tänase Kyoto tuuriga. Iga välismaalane pandi m6nekaupa punti m6ne jaapanlasega ja saadeti Kyoto poole teele. Minu ja Liina saatjateks olid noored neiud Megumi ja Aiko, kes viisid meid 850 aasta vanusesse Kiyomizu templisse.

See on siin k6ige vanem ja kuulsam tempel. Väga ilus ja v6imas kompleks! Poolel teel ühines meiega ka teine punt, kuna nende saatjatel khm ei olnud kaarti... M6istan siiski nende kimbatust, sest tänavatel pole siin ei nimesid ega numbreid ja tundmatus piirkonnas on ka jaapanlasel siin mitte alati just lihtne 6iget kohta üles leida. Tänu sellele saime tuttavaks aga uskumatult laheda jaapani poisiga, kelle nimi on Yu. Lahedaks teeb ta see, et kui jaapani poiss on üldjuhul väga vagur, siis tema on küll kohe eriliselt jutukas ja kogu aeg peetakse teda tänaval tuttavate (enamasti siin ja seal välja kargavate meie enda välismaalaste) poolt kinni. Populaarne kuju!

Pildi peal on mina, Liina, Yu ja Hiroyuki