Coming age ceremony

... Minu oma peaks juba sajandeid tagasi olema toimunud, aga Home Visit perekonnas just yhte peeti. 6eke Yuri sai 20-aastaseks ja selle puhul korraldati tema auks pidulik tseremoonia, mida iganes see endas ei sisalda. Tean sellest vaid niipalju, et synnipäevalaps mässitakse kimonosse ja viiakse stuudiosse fotosessioonile. Väga ilusad pildid!!!

Varsti tagasi!

Nüüd siis olen täiega kodus, nutan Jaapanit taga... Aga arvake ära, mis nädala pärast juhtub? Sedakorda otsustas saatus mind Tokyosse tööle viia. Kui hästi läheb, siis ma niipea enam päriskoju ei tulegi!

Ilus l6petus

Festival on möödas ja nuts puhtana käteen. Jajaa, selle eest, et oma austusväärset mina laval eksponeerisin, sain palju jeene! Muidugi tuli selle eest vähemalt kolmes proovis käia ja täpselt kolme proovi ma j6udsin ka:) Ma ei saa hästi aru, aga mingil p6hjusel koheldi meid k6iki nagu erilisi aukylalisi, tohutud tänud käisid ette ja taha. Äkki sellepärast, et yritus ei ole väga menukas? Suur saal oli rahvast täis kyll, kuigi publik oli kuidagi vanemapoolne. Ma loodan, et levitatavasse videosse seda l6iku sisse ei panda, kus ma kahe vanema prouaga Eestist räägin:) aga kavast siis ka m6ne s6naga. Ytleme, et kava oli mitmekesine irw - alates bulgaaria tantsu nime all aeroobikat vihtuvast bulgaar-venelannast ja l6petades t6siste klaveripaladega. Ja suur kirju segakoor grande finale´na Kizuna´t laulmas. Meie k6igi 6nneks laulsid meie jaapanlastest juhendajad ka laulu kaasa, neid oli kokku vast peaaegu samapalju kui välismaalasi endid. Kuna jaapanlased oskavad laulda, siis oli välismaalaste elu sellev6rra lihtsam. T6enäoliselt paljud meist maigutasid lihtsalt suud, ma näiteks lugesin vahepeal lihtsalt suvalisi silpe yles.

Kokkuv6tteks sai tehtud ilus l6petus siinviibitud ajale. Jääksin seda kibedasti taga nutma, kui ma ei teaks, et vähemalt m6nede siin kohatud inimestega ma kohtun veel kindlasti. Oodake mind koju juba täna 6htuks!

Viimased yritused

V6imalik, et see jääb mu viimaseks Hirakatas tehtud sissekandeks sellesse blogisse, aga igasugused muud variandid on ka v6imalikud, kui keskit enam yldse huvitab... Igatahes viimased 24 tundi hakkavad juba varsti tiksuma. Hommikul vara ootab ees minek Takatsukisse (linnake Hirakata ja Kyoto vahel) rahvusvahelisele festivalile koorilaulu laulma. Laul on siinkandis popp, aga jube raske, seda enam et proovides ei ole viitsinud/saanud eriti käia - Orange Range, Kizuna, kui see kellelegi miskit ytleb.

Viimase (korduma kippuv s6na juba...) nädala jooksul on toimunud palju nn hyvastijätupidusid, alates esmaspäevaHOMMIKUSEST karaokest ja l6petades spagettide söömisega yhika koridori p6randal söögiruumi ees, sest kylalisi söögiruumi ei lubata ja lounge´is oli ebamugavalt palju rahvast. OK, l6puks ikka läksime sinna kuramuse lounge´i ka. Suutsin end jälle korraks siinses köögis syya tegema sundida (Liina-Kaisa-Tomi nimel), aga maitsestamine... Tuli välja, et k6ik need harvad korrad, mis ma siin endale syya olen teinud, olen ma soola pähe mingit muud jama kasutanud! Vaatasin poes, et valge asi, näeb välja nagu sool... Söögielamustest rääkides, kerakala on ka nyyd söödud! Maiustasime esmaspäeva 6htul, järelikult selle kätte ma enam ei sure. Kui myrgip6ieke oleks olnud halvasti eemaldatud, oleks ma m6ne minuti jooksul juba teadagi kus olnud.

Veel ei taju, et k6ik on juba praktiliselt selja taga. Maadeldes neljapäeva 6htust saadik ootamatult kallale tulnud palavikuga, pole eriti mahtigi, aga miskit juba hoomab...

Kuhu ma siis viimati jäin...

Ytleme, et umbes yle-eelmisse nädalavahetusse. Detsember algas kohe hulga eksamitega, aga ometi ei saanud mitte kuidagi karaoketamata jätta. Mitte et ma hirmsasti oma häält naudiksin, aga see niisama l6bus yritus ja suurt muud peale karaoke ei ole Hirakatas 6htuti teha ka mitte. Peale selle, Makinos on see odav. Viimasel ajal oleme h6lma all omad joogid ikka kaasa v6tnud ja vahel näevad meie h6lmad sellet6ttu ysna kummalised välja icc;) Aga jah, 2. detsembri reedel käisime esimest korda Kaisa ja Liinaga ainult kolmekesi laulmas, seda kommunikatsiooniprobleemide t6ttu noorameeriklastega. Ei oska me enam asju ajada, kui see va taskutelefon puudub! Julgesime seekord listi v6tta selliseidki laule, mida suuremas seltskonnas ette poleks v6ib-olla söandanud v6ttagi. Siin Kaisa lehvitab oma varandusega samal ajal kui teised laulma hakkavad:



3. detsembril jälle karaoke, seekord suurema seltskonnaga, eelmise 6htu seltskonnale lisaks Takeshi, Hiroyuki, Marina, Jackie ja Sarah. Karaoke l6ppedes saime tunda samurai vaimu. Takeshis l6i välja tohutu kaitseinstinkt, st yhtki tydrukut poleks ta hea meelega öösel yksi jalutama lasknud, yksk6ik kui palju suurem v6i vanem see tydruk temast ka poleks. Kuna tydrukud kippusid aga hargnema, siis l6i välja teine m6neti jaapanipärane loomuomadus - otsustusv6imetus. Keda kuidas saata? Kuidas oleks k6ige turvalisem? Keda mis järjekorras kaitsta? ;) Nagu Takeshi ise ytles - "ma ei saa otsustada, sest ma olen ju jaapanlane!" Kusjuures Jaapan on yks turvalisemaid paiku, kus ma viibinud olen:) Väga l6bus, aga k6ik said yhes tykis koju ja keegi kedagi ryndama ei kippunud.

Eelmine nädal möödus peaasjalikult eksamiteks valmistudes ja esseid kirjutades. alles reedel (9. detsembril) saime mahti jälle hinge t6mmata. Sedakorda siis Osakas eksamiperioodi eduka läbimise puhul suurem nn Ausside ehk austraallaste pidu. Toimumiskoht: miski Izakaya, osalised: austraallased, jaapanlased, eestlased, lätlased jne, kokku 60 persooni ringis, nendest kymmekond j6uluvana. M6ned j6uluvanad riietusid lausa tänaval ymber:)




Pärast Izakayat - tavaline menyy Cinquecentos 10 korda väiksema seltskonnaga. Huvitavad inimesed ja huvitavad joogid, m6ned joogid nagu söögid... Pärast... jälle karaoke, kuni esimese hommikuse rongini. Laupäeval - jälle karaoke. Sedakorda nende noorameeriklastega, kelle pärast nädal tagasi ainult kolmekesi l66ritama pidime. Siin nad 6itsevad nagu 6ied 6unapuul, Yee, Nate ja Tom. Nate oli see, kelle lahkumise puhul yritus toimus. Suur hulk kurikavalat umeshu nimelist jooki ja soolaseid pisaraid.

Hyvastijätud

Nyyd algab see aeg, kus iga päev näen kedagi viimast korda. Paljudel puhkudel see mind ei morjenda, aga m6nikord on kurb. Täna hommikul oli mulle ukse vahele tekkinud esimene hyvastijätukiri:( See oli ameeriklaselt Jimilt, kellele ma ei j6udnudki lehvitada ja kellest ma ei j6udnud terve semestri jooksul isegi yhtegi pilti teha!!! Kohtusime tavaliselt yhika suitsunurgas ja seal ma käin yldjuhul ilma fotokata:( Ma arvan, et me v6isime olla k6ige vanemad selles yhikas. OK, tema kindlasti oli.

Paha käsi

Homme veel yks eksam ja siis on k6ik selleks korraks. Tahaks hirmsasti käega lyya, aga käsi ei t6use:( Ei ole nii nagu Tartus, et tudengil on 6igus paarile eksamivabale päevale kahe eksami vahel...